Uuring: kümnest Põhjamaade elanikust kaheksa arvab, et tehisintellekt võib töö leidmise raskemaks muuta

 (8)

Uuring: kümnest Põhjamaade elanikust kaheksa arvab, et tehisintellekt võib töö leidmise raskemaks muuta
AFP

Selline trend ilmneb Põhjamaade suurima täislahendusi pakkuva IT-ettevõtte Tieto tellitud uuringust, mille viis läbi rahvusvaheline uuringufirma YouGov. Küsitluses osales üle 3000 inimese Rootsist, Norrast ja Soomest.

Kõige rohkem tehisintellekti ehk AI poolt mõjutatavateks valdkondadeks järgmise kümne aasta jooksul peavad inimesed tööstus- ja tootmissektorit. Ka klienditugi, posti- ja kulleriteenused, raamatupidamine ja pangandus on alad, mille osas arvatakse, et toimub sarnane areng. Tervishoiu osas pigem sama meelt ei olda – vaid üks seitsmest (16%) usub, et AI-l on oluline mõju sellele valdkonnale. See on aga vastuolus mitmete ekspertide arvamusega, kes ennustavad, et just tervishoiust saab tehisintellekti abil üks kiiremini arenevaid sektoreid.

Uuringu tulemused näitavad, et tehisintellekti nähakse kui lõhkuvat jõudu mitmete rollide ja ametite osas. Inimesed arvavad, et tehisintellekt saab paremini hakkama IT-toe (seda arvas 33% inimesi), raamatupidamise (31%), kassapidamise (27%), bussi- ja taksojuhtimisega (23%). Alad, mille puhul arvatakse, et AI saaks inimesest kehvemini hakkama, on need, mida traditsiooniliselt seostatakse lähedase inimsuhtega, näiteks arstid, õpetajad ja samas ka spordikommentaatorid.

Eestlaste suhtumine on sarnane

Seotud lood:

Tieto Estonia arendusjuht Heiti Mering ütles Fortele, et Põhjamaade elanike hoiakud suhtumises teihsintellekti on laiendatavad ka eestlastele, sest näiteks Eesti ja Soome tehnoloogiline areng on üsna samal tasemel. „Inimeste hirm töö äravõtmise osas on ehk pisut erinev, sest Eesti on pidanud suhteliselt lühikese ajaga looma e-teenuseid ja keskenduma digitaliseerimisele ja sellega on kaasas käinud ka muudatusi töötajate töö sisus,“ lausus ta. „Samas oleme tänu sellele ehk kergemini uusi tehnoloogiaid omaks võtnud ja näeme robotite suuremas kasutamises positiivset mõju.“

Tieto Eesti arendusjuht Heiti Mering. Foto: Silver Raidla

Loe veel

Mering lisas, et uuring kinnitas fakti, et vähesed saavad tegelikult aru sellest, mil määral tehisintellekti ja sellel põhinevaid lahendusi hetkel kasutatakse – näiteks klienditeeninduse ja veebipoodide puhul. „Mõnikord aga polegi vaja, et inimesed saaksid aru, kas näiteks veebipoe teenindaja on robot või inimene – oluline on hea ja turvaline kliendikogemus,“ sõnas ta. „Kui kliendi emotsioon ei ole määrava tähtsusega, siis on sellistes valdkondades otstarbekam kasutada inimese asemel AId.

Mering ütles veel, et hetkel on tehisintellekti puudutav diskussioon keskendunud liigselt sellele, kuidas tänu uuele tehnoloogiale kaotavad mitmed tänased töökohad mõtte. „Selle asemel peaksime rõhutama seda, kui palju uusi ametikohti tehnoloogia arengu tulemusel tekib,“ ütles ta. „McKinsey järgi mõjutab automatiseerimine 49% maailma majandusest ja 1,1 miljardit töötajat. Merrill Lynch ennustab, et tootmises aitavad AI ja robootika kokku hoida tööjõukuludelt ning suurendada tootlikkust mitmetes valdkondades. Samas ei ole AI kasutamine alati seotud tööjõukulude kokkuhoiuga ja sageli seda ei kaasnegi, sest ka tehisintellekt vajab koolitust ja tuge ning see on suurema lisandväärtusega ja kõrgemalt tasustatud tööjõud.“

Super-AI aeg saabub seitsme aasta pärast

Tuleviku osas toonitas Mering veel, et tasub mõelda sellele, et täna oleme arengujärgus, kus tehisintellekti kasutatakse vaid ühes valdkonnas – see on niinimetatud kitsas või nõrk tehisintellekt (Artificial Narrow Intelligence). „Ennustuste kohaselt peaks areng jõudma super-tehisintelligentsini (Artifical Superintelligence) aastaks 2025 – siis suudab AI toimetada üle paljude valdkondade ja on võimeline tegema otsuseid võrdväärselt inimajuga,“ lausus ta.

Tieto on Põhjamaade suurim täislahendusi pakkuv IT-ettevõte, mis annab tööd enam kui 14 000 spetsialistile, kellest 300 töötab Eestis.

Muuhulgas valiti Tieto üleeile ülemaailmse tehnoloogiasektori 100 juhtiva ettevõtte sekka. Põhjamaiseid ettevõtteid mahtus sellesse esisajasse vaid kolm.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare