Sotsiaalvõrkude seitse surmapattu
Sotsiaalne meedia on nii uus, et inimesed loovad reegleid käigult. Seda tõestab kõige paremini Twitteris loetletud nn sotsiaalmeediaekspertide arv, mis kasvas 5000-lt 2009. mais 16 000-le detsembris.
Enamik inimesi paistavad siiski tegevat samu vigu, või kui tohib nii öelda, siis surmapatte. Meie artikkel võtab aluseks suurimad tegijad (Twitter, Facebook, LinkedIn), aga sama kehtib iga sotsiaalmeediasaidi kohta.
Ahnus
Twitteri kasulikkus kasvab kõvasti, kui seda kasutada endast rääkimise asemel vestlusvahendina. Inimesed kasutavad seda paraku tihti glorifitseeritud RSS-kanali või reklaamitoruna. Tulemus on nii hingetu, et üllatav on näha neid isegi üritamas. Jah, nad teevad äri - aga kui uskuda, et äri rajaneb suhetele, peab suhteid esmalt looma.
See patt on eriti omane inimestele, kes retweetivad (levitavad säutse) ainult neile tehtud komplimentidest.
Facebook asub siin omaette liigas. Seitsmerealise allkirjaga kellegi seinal postitamine, igale üritusele masskutsete saatmine (isegi, kui inimene ei viibi samas riigis), sildistamine, et keegi midagi loeks, kuigi tekst isegi teda ei maini. Mu laubal elab veen, mis on selgelt nähtav, kui sellised asjad juhtuvad.
Inimesed ei hakka Facebookis teie sõbraks, et teid rikkaks teha või muuta oma sõnumisein reklaamtahvliks. Sõna "sõber" vihjab suhtele, ja seda ei süvenda minu kutsumine Multi-Level Marketingi üritusele San Diegos, kui ma elan Torontos. Kasutage Facebooki parem suhtlemiseks, inimestele lähenemiseks, nende postituste kommenteerimiseks, linkide jagamiseks, mis neile võiks meeldida. Mitte linkide, mida tahate ise promoda, vaid nende, mida peate kasulikuks.
Aplus
Leidke ruttu järgijaid! Enamik Twitterikasutajaid on selliseid säutse näinud, või mõelnud saidi kasutamisele, mis aitab asju "liikvele panna". Tundub süütu, mis? Vaatame lähemalt. Kujutlege, et mingi tüüp hakkas just teie järgijaks. Uue inimesega oma teekonna jagamise mõte teeb seest soojaks, muudab päeva paremaks ja aitab kompenseerida puudulikku populaarsust keskkooli ajal.
Siis külastate tema profiili ja näete ridamisi säutse sisuga "Leidsin võimaluse, kuidas ruttu ja automaatselt tuhandeid järgijaid koguda. Minge siia saidile!"
Kui kasutate sellist süsteemi, märgib see üht: teid huvitavad eelkõige järgijaarvud. Üks teie järgmisi säutse saab olema kindlasti "superheast ärivõimalusest". Aga pidage silmas, et kõik postitatu on pikendus teie ärile ja kaubamärgile. Kui tahate promoda tuhandete järgijate leidmist, laske käia... kirjeldatud tüübi puhul oli aga naljakas, et tal oli tegelikult ainult 149 järgijat.
Aplus Facebookis on teise näoga. Selle raamatu kirjutamise ajal sain teenusepakkujalt, kellega olen "sõber", kutse Facebooki üritusele nimega "Vabanemine rasvumise lõksust!!!" Ma eeldan, et ta saatis selle kõigile oma kontaktidele, aga ei pea ilmselt eraldi seletama, kui halva mulje see jätta võib. Umbes sama halva kui kutsuda üritusele "Sa oled kole ja meil on idee, kuidas asja veidi parandada!" Ärge unustage, et kõik tehtu jätab teie ärimainele märgi, kaasa arvatud kutsed paksude laagrisse.
Laiskus
Ma armastan Twitteris üle kõige võimalust vestelda. Aga kujutage ette näost-näkku vestlust inimesega, kus vastuse saamiseks kulub tund aega. Sama tunde jätab säutsule nädal aega vastuse ootamine. Mul kulus ükskord isegi 79 päeva. Ma tean, kõik pole minu kombel säutsumishoolikud, ja igaüks ei saa hea jupi päevast Twitteris veeta. Aga jaotage kättesaadav säutsumisaeg igale päevale ära, mitte ärge käige saidil kord nädalas. Järjepidevus loob lähedust, mis aitab suhteid rajada.
Kui te pole valmis suhtlema, ei peaks te ilmselt sotsiaalmeedia saidil liige olema. Kohalolemine ja saadavalolemine pole sama. Peate olema aktiivne ja suhtlusvalmis, olgu siis LinkedIn kontakide või Facebooki sõprade lisamise puhul.
Kadedus
Olen enda arust kõva Twitterihai, mis ei tähenda kokkuvõttes suurele osale maailmast muhvigi. Aga ma saan iga päev kutseid ühel või teisel ülla eesmärgi toetuseks profiilipildi muutmiseks või mingil teemal säutsude väljasaatmiseks. Mulle meeldivad üllad motiivid, aga veel rohkem meeldib mulle valikuvabadus. Mitteosalemine ei tähenda tingimata mittetoetamist, aga profiili muutmine ei muuda ka automaatselt paremaks inimeseks. Sama kehtib inimeste kohta, kes arvavad, et te peaks neid järgima, kui nemad teid järgivad. Või Facebooki algatuste ja gruppide kohta.
Viha
Sotsiaalmeedia üks halvimaid omadusi on reaktsioonilisus. Enamik meist enne postitamist sisule eriti ei mõtle. Enamasti pole häda, sest enamik säutse on ohutud, süütud ja igavad. Aga mitte alati. Ärge unustage, et reputatsiooni loomiseks võite vajada tuhandet postitust, aga selle määrimiseks kõigest üht. Twitterikasutus tundub intiimne, nagu paari inimesega vestlemine, aga tegelikult on vaatajaid veel tuhandeid.
Kellegi vihaobjektiks saamine on samuti tavaline. Nende puhul aitab see, kui ei hakka vastama. Ärge toitke neid. Nad ei vääri vastust, teie aega ega emotsioone. Te olete enamat väärt.
Viha võib olla isegi kahjulikum, kui see on abivalmiduseks maskeeritud. Sellega tegelevad peamiselt õigekirjafriigid ja grammatikapolitseinikud. Tunnistan, et ma ei loe alati oma säutse üle, ja ajaveebi sissekandeid loen kiiruga pärast nende nettisaatmist. Lisada kommentaar vihjega, et ma olen idioot, sest tegin kirjavea, ei teeni kellegi huve. See jätab minust rumala ja kommenteerijast halva mulje.
Õppisin kunagi, et kiita tuleb avalikult ja noomida eraviisiliselt. Kui mingist veast privaatselt teatate, võib see adressaadilt tänu teenida ja teist isegi hea mulje jätta. Aga hoiduge ka neist, kes paluvad avalikult vastukaja, nad otsivad tavaliselt lihtsalt kiitjaid.
Lihahimu
Sotsiaalmeediasaite asustavad inimesed. See on üks põhjuseid meelitava profiilipildi kasutamiseks; see püüab pilku. Probleem tekib, kui keegi muutub ebameeldivaks või talumatuks, ja kellegi all mõtlen mehi.
Mul on au tunda hämmastavaid nais-Twitterikasutajaid, kes pole ainult andekad tegijad, vaid näevad ka atraktiivsed välja. Lood sõnumitest või vastustest, mida nad teatud meestelt saavad, panevad kahetsedes pead vangutama. Tõsiselt, kutid! Ma ei tea, mis raamat õpetas, et "Su huuled näevad maitsvad välja" on hea lähenemine, aga see paneb mind mõtlema "Voonakeste vaikimisele", ja mitte lahedatele hetkedele. Iga säuts ja sõnum esindab teie firmat, ning mis veel tähtsam - teid isikuna.
Asi on isegi halvem Facebookis. Inimesed postitavad pilte endast rannas puhkamas, ja siis keegi lisab kommentaari, mis asja täiesti rikub. Pidage silmas, et tegelete sotsiaalmeedias alati oma äri turundamisega - iga kommentaar ja iga postitus on teie brändi pikendus.
Uhkus
Tegelikult... unustage ära. Mind ei häiri millegi üle uhkuse tundmine. Pean silmas tõelist uhkust. Millegi saavutatu üle, oma laste üle, vms. Olge lihtsalt mõõdukas. Ärge rääkige ainult endast, levitage uhkust ka teistele. Jagage säutse, kommenteerige, jagage teiste saavutusi. Jääda seitsmest surmapatust ühe juurde polegi nii hull.
