Õpetus, kuidas graafikakaarti üle kiirendada
See on teoreetiliselt lihtne. Mõlemad arvestatavad tootjad (nVidia ja AMD) tegid draiverites taktsagedust puudutavatele sätetele ligipääsu vabaks, nii et töö peaks piirduma liuguri nihutamisega paremale. Mälu ja graafikaprotsessori kiirusi saab ka eraldi sättida, kuigi hea tulemus nõuab muidugi mõlema vastavuses muutmist.
Kiirusekasv tähendab paraku rohkem kuumust ja seega rohkem arvutusvigu. Graafikakood kaldub olema üsna robustne, nii et vead võivad mängu kokku jooksutada või renderdamist tublisti aeglustada.
Veel hullem: kui draiverid kahtlustavad probleemi teket, võivad need ise vaikikiirused taastada. See tähendab, et kaart teatab Windowsi draiveris edukast klokkimisest, aga meie kogemuse põhjal muutus jõudlus tegelikult viletsamaks.
Põhiprobleem on, et iga graafikakaart töötab üldiselt niigi oma jõudluse piires. Transistorite arv ja tuuma meeletud temperatuurid (kuni 100°C) tähendavad, et tootja seadete ületamine tõotab halba.
Ärge lootke erilist edu ka tavapärasest vastupidavama kaardiga. Tootja kasutab üle keskmise taluvusega kiipe tippkaartides, mis on juba poodi jõudes ülekiirendatud. Isegi parimatel isenditel on siis vähe šanssi stabiilsel kujul valmistajate pakutav ületada.
Selles mõttes erandlikud on Asuse Republic of Gamersi seeria kaardid, mis pakuvad draiverite kaudu rohkem ülekiirendamise võimalusi ja lisaks põhinevad suuri kiirusi ja lisajahutust taluvatel trükkplaatidel. Need on paraku kallid, mis rikub klokkijate esimest reeglit - mitte kulutada rohkem kui tingimata peab.
Nii et graafikakiip, mida saaks ülekiirendada, on selle juba tegelikult üle elanud ja leidnud uue kodu kallis kaardis, millel on eraldi jahutus. Kas artiklit on mõtet üldse jätkata? Tegelikult siiski.
Nagu protsessori puhul, peab graafikakaardi ülekiirendaja investeerima korralikku jahutusse. Need on üldiselt paraku pisikesed ja seega kohale paigutamine keerukas. Valmistuge arvukalt kruvisid lahti keerama ja lõkse vallandama.
Teine võimalus on ühendada graafikakaart vedelikjahutussüsteemiga, aga siis peate mõtlema ka graafikamälult kuumuse eemalejuhtimisele. GDDR5 muutmälu hakkabki kaartidel kiirendamisprotsessi järel tõenäoliseimalt kaeblema.
Nagu arvutiprotsessori klokkimise puhul, peitub hea stabiilse jõudluse võti lisamegahertside vastavuses lisapingega. Graafikadraiverid ei luba seda paraku kergelt saavutada. Vajate midagi MSI Afterburneri või RivaTuneri sarnast.
Esimene samm: valige võitja. Kõik graafikaprotsessorid pole klokkijale võrdselt väärtuslikud. Suuri energianäljaseid kiipe on väga raske nii palju kiirendada, et asi ära tasuks. Meie parimad hiljutised tulemused seostuvad Radeon HD5850'ga.
Teine samm: jahutus. HD5850 jahutus on päris hea, aga muutub ventilaatorikiirust tõstes ruttu väga lärmakaks. Sel põhjusel ostsime Gelid Icy Visioni (40 inglise naelsterlingit, quietpc.com). Suured ventilaatorid jahutavad kogu kaarti palju tõhusamalt ega tekita orkaaniga sarnanevat häält.
Kolmas samm: alustamine. Esmalt jooksutage põhijõudlusest ülevaateks mõnd vanemat benchmark-programmi (3DMark 05, "Far Cry 2"). Ülekiirendamisest saadud vahe tuleb paremini esile nõudlikus katses nagu Unigine Heaveni test.
Neljas samm: tuunimine. Avage Catalysti draiveripaneel ja minge Overdrive'i sektsiooni. Avage "tabalukk" ja klõpsake nupul Autotune. Graafikaprotsessor läbib seejärel ridamisi teste, et leida sobiv kiirus. Kui see on valmis, jooksutage stabiilsuse kontrollimiseks paari testi. See on klokkija alguspunkt.
Viies samm: seadke ventilaatorikiirus MSI Afterburneriga 50 protsendi kanti. Seda saab hiljem mürale mõeldes vähendada. Alustage mälusätete ülekiirendamisest. Seadke 3DMark või Unigine "silmuses" taustal jooksma ja hakake 10 kuni 20 MHz kaupa GDDRi kiirust tõstma. Kuni süsteem kokku jookseb.
Kuues samm: kui leidsite mälule suurima funktsionaalse kiiruse, asuge graafikaprotsessoriga tegelema. Suurendage esialgu pinget, me valisime 1140 mV ja hakkasime siis paari megahertsi kaupa graafikakiipi klokkima, kuni kõik hangub. Kui jõuate rahuldava tulemusi, jooksutage paari tunni jooksul ka benchmarkisid, et stabiilsust kontrollida.
