Millal Sony taas tehnikaliidriks muutub?
Sony USA kuulutas sellel nädalal uue Androidi nutitelefoni Xperia X10 ilmumisest. Varem olnuks Sony sisenemine uuele turule põhjus rõõmustada, sest nende nimi tähendas lahedat disaini ja tipptehnoloogiaid.
Xperia X10? Selle artikli autor on telefoniga juba mitme nädala jooksul mänginud, ja seade on päris tore. See on õhuke ja ekraan on suurepärane. Aga, kuigi sellel on kohmakas Sony Ericssoni kest, on opsüsteemiks 1.6 Android. Jah, Sony väljastab veel 2010. aasta augustis telefoni, mis on praegustest Androidi telefonidest kolm sammu maas. Android 2.1 üleminek peaks saabuma aasta viimases veerandis, millal hakkame juba tõenäoliselt lähemalt kuulma Android 3.0 kohta.
See lugu viitab millelegi suuremale. Sony on tehnikamaailmas kahtlemata endiselt massiivne tegijad, aga nad on liidrikoha kahtlemata ammu kaotsi lasknud. Digiajastu on neid mitmel viisil tõkestanud ja Sony on juba umbes dekaadi jooksul teiste sabas sörkinud.
Kas neil on liiga hilja oma hoog tagasi võita? Või saab Sony kompetentse tarbijaelektroonikafirma kõrval uuesti ka väga arenenud firma sümboliks?
Looo autor peab oma positsiooni päris selgeks tegema: ta on olnud juba aastaid n-ö Sony fänn. See kehtib ka tema pereliikmete kohta, ja nende elamispaigad on Sony seadmeid täis. Tal endal on isegi endiselt töötav minidiskipleier ja Sony mp3-pleier (mille vahetas ammu välja iPhone).
Aga raske on endiselt tahta Sony tooteid osta või kasutada, kui need pole Android 1.6 all töötava X10 näitel enam lihtsalt nii head nagu konkurentide tooted.
Mis Sony probleemiks on? Digiajastul on neid närinud kolm asja:
1) Suletud firmaomaste standardite kasutamine.
2) Sony eri osakondade inimesed kas ei rääkinud omavahel või hindasid eri asju. Nii et Sony muusikaharu tappis näiteks oma mp3-pleierid autoriõigustega, kuid ei mõelnud samal ajal muusikapoodi PSP-le kolida.
3) Nad ei mõistnud tarkvara. Seda võib tunnistada igaüks, kes on kokku puutunud näiteks Sonicstage'i, Media Go või Readeriga.
Esimene ja teine probleem on praeguseks muutunud. Sony Blu-ray pleierid, PS3 ja Bravia telerid toetavad Netflixi ja YouTube'i. Enamgi veel, nende e-lugejad kasutavad standardset ePubi vormingut ja kogu Sony elektroonika (jah, isegi mp3-pleierid) tunnistab kõiki põhiformaate.
Nii et probleemi enam pole? Siiski on. Nende tarkvara kaldub üldiselt ebarahuldavaks jääma. Media Go kõrval on näiteks iTunes kerge ja tõhus programm.
Sonyl on aga palju suurem probleem, mis takistab neid innovatiivsusega silma paistmast. Sony on alati olnud nimelt "tehnoloogia enne" firma. Nad loovad lahedat ja võimsat tehnikat ja alles siis mõtlevad välja, mida sellega teha saaks.
See on viga. Selline lähenemine PS3 konsoolile kujunes Sonyle peaaegu surmavaks. Kui numbrid kokku arvutada, on ebatõenäoline, et PS3 eales selle turuletoomiseks tehtud 2-3 miljardi dollarilise investeeringu tagasi toob. "Tehnoloogia enne" töötas minevikus Walkmani ja CD-pleieri puhul. Aga ajad on muutunud.
Moodsa tehnika maailmas läbilöömise iva on lihtne, aga mitte tingimata kerge teostada. Selle asemel, et luua tehnikat ja siis otsida sellele rakendusi, peate mõtlema inimeste soovidele ja siis nende rahuldamiseks tehnikat looma.
Mõelge viimase kümnendi suurimatele edulugudele. BlackBerry tõi turvalise e-kirjavahetuse süsteemi liikuvale inimesele. iPhone'i liides ja App Store'i infrastruktuur aitasid Apple'i telefonil tõesti kõik-ühes seadmeks kujuneda. Xbox Live võimaldas mängumaanidel nii suhelda kui üksteisega võistelda.
Mis kõigil neil näidetel ühist on? Need ennustasid, mida tarbijad teha tahaks, enne kui tehnoloogia seda võimaldas. Eesmärk polnud ehitada vingeimat masinat või jõulisimat tehnoloogiat, vaid kasutada tehnikat millegi uue loomiseks.
Parema tehnika disainimine oli varem tore, sest muutis kõike paremaks ja mugavamaks. Aga digimaailm muutis seda, ja Sony ei käinud ajaga kaasas.
Leidub mitu murettekitavat märki, et asjad ei arene piisavalt kiiresti.
Esiteks, 3D. Kas on paremat sümbolit firmast, mis loob tehnoloogia ning püüab siis sellele turgu luua? Keegi pole selle turu olemasolus siiani veendunud, või selles, kuidas inimesed reageerivad eriprillidega filmi vaatamise vajadusele. Sony on siia aga tublisti investeerinud ja surub tublisti peale, sest vajab uut sissetulekuallikat.
Teiseks, Sony Readeri e-raamatud. Need olid esimesena turul, aga Sony ei suutnud taas lugeda, mida inimesed tehnoloogiaga teha tahavad, ja lasi Kindle'il selle juhtmevaba kaubamärgipõhise lähenemisega juhtosa eest ära võtta.
Või siis Xperia, ilus, aga puudulik. Tahate teist "sümbolit" probleemide kohta? Riistvara ei toeta multipuutelahendusi. Jep.
Sony on seega endiselt kinni lähenemises, kus nad mõtlevad seadmetele ja mitte teenustele, üksikutele tehnikaseadmetele ja mitte ökosüsteemidele.
PlayStation tundub naljakal kombel Sony lootusrikkaim ja optimistlikeim osa. Meenutades katastroofilist turuletulekut (599 dollarit!), on see irooniline.
Aga kui korraks PSP unustada, viitab PS3 taas firmale, kes hoiab kätt ajastu pulsil. See toetab avatud standardeid, olgu lisatava kõvaketta valikul või MP3/AAC/MP4/Divx (jne) esitamisel. Sellel on oma meedia-ökosüsteem, PlayStation Store, aga see toetab suurematel turgudel ka lisateenuseid nagu Hulu Plus ja Netflix. Konsoolil on sisse ehitatud Blu-ray pleier, aga see mängib ka DVD-plaate või isegi torrentifaile, kui need pole just MKV'd. Ja mis puudutab mänge, tunneb see nii suuri stuudiohitte kui iseseisvate mänguloojate kraami.
PlayStationi osakond on (ehk mitteüllatuslikult) firma Netiühendustega Toodete ja Teenuste grupi osa. Kas pole naljakas - Sony paljulubavaim tegevusala seostub digi- ja võrguteenustega. Kes teadnuks?
Seega, mõnes mõttes on Sony vajunud Samsungi või Panasonicu tasemele - kompetentne tehnikafirma, mis loob vähe innovaatilist või originaalset. Nad näitavad samas teistes segmentides - nimelt "peaaegu surnud" PS3 - mõistmist oma tegevuse suhtes.
Mida Sony peaks veel ette võtma?
* Kus ometi on Sony Online Service ehk suur võrk kõigile seadmetele ja igasuguse sisu jaoks? Kui tahate võistlusvõimeline olla, tuleks selle loomine mingis punktis kasuks.
* Looge Androidi tahvelarvuteid. Ainult Sony suudaks iPadist ilusama tahvelarvuti luua. Unustage Windows: ainult Android 3.0 on kasutamist väärt tarkvaraplatvorm.
* Unustage isoleeritud tehnika maailm ja mõelge, kuidas inimesed uues võrgutatud maailmas tahavad oma meediale, raamatutele, ajakirjadele jm läheneda. Mida luua, et digiajastu inimestele midagi uut pakkuda?
* Sisu on kuningas. Sõlmige lepinguid sisutootjatega enne teisi. Teie tahvelarvuti peab kohe pakkuma hea hinnaga ajakirjade ja ajalehtede abonomente.
* Kogu meediatööstus on muutumas. Tehnikatootjad peavad aitama selgeks teha, mis järgmiseks juhtub. Hetkeseisuga leppida või Apple'il kannul sörkida pole hea küllalt.
