Graafika

Iga korraliku mänguarvuti süda on väärt graafikakaart. Selliseid leiame ainult kahest liinist: AMD Radeon (hetkel HD5000 sari) ja nVidia GeForce (GTX 200 ja 400 seeriad).

Rusikareegel on, et mida rohkem raha kulutate, seda kõrgemad lahutused, rohkem võimalikke efekte ja sujuvam kaadrisagedus. Lühidalt tasub uurida Radeon 57xx kaarte või GeForce GTS250, või uuemaid. Veel parem: GTX460.

Asja muudab keerukamaks, et nii AMD kui nVidia pakuvad süsteeme korraga rohkem kui ühe graafikakaardi kasutamiseks. AMD lahendus on CrossfireX, nVidial aga SLI. Selleks on vaja sobivat emaplaati, millel küllalt PCIe pesi. Mitme kaardi ostmine või hiljem lisamine annab tõesti jõudlusele kohe juurde.

Graafikakaardid kasutavad sisse ehitatud muutmälu. Vanadel või odavatel eksemplaridel on seda 256-512 MB, uuematel või kallimatel vähemalt 768 MB. See võimaldab kaardil mudelid ja tekstuurid töö ajaks mällu jätta, et 3D-maailmad näeks isegi paremad välja. Mänguarvuti puhul tasub maksta graafikakaardi eest pigem rohkem kui vähem.

Emaplaat

AMD protsessorite puhul sobib moodsasse mänguarvutisse AM3 ja DDR3 tuge pakkuv emaplaat. Inteli puhul 1156 sokkel (Core i3 või i5 protsessorid) või isegi kallim 1366 (Core i7). Mõlemad söövad ka DDR3 mälumooduleid.

Müügil on palju AMD AM2(+) ja Inteli Socket 775 emaplaate, mis toetavad vastavalt AMD Athlon X2 ja Intel Core 2 protsessoreid. Need on sobivad mitte päris enam tippmasinale. Mõistliku 3D-jõudluse saamiseks ei tohi aga kindlasti leppida emaplaadile lisatud graafikakiibiga, selleks peab ikka olema iseseisev kaart.

Need suhtlevad emaplaadiga PCIe pesa kaudu, mida on nelja kiirusega (x1, x4, x8, x16). Tähtis on x16, sest see mahutab PCIe graafikakaardi tõesti emaplaadile ära. x16 pesa võib töötada madalamal kiirusel, nii et peaasi on selle küllaldane füüsiline suurus.

Iga emaplaat pakub vähemalt üht x16 pesa. Kui tahate mainitud CrossfireX või SLI lahendust kasutada, peab sokleid olema vastavalt kaartide arvule rohkem. Otsige (karbilt) tootjapoolset kinnitust, et lahendus on sellele emaplaadile ikka kättesaadav.

Kõik emaplaadid pakuvad ka 6- või 8kanalilist ruumilist heli, ühendusi SATA-kõvaketastele ja väliseid USB-porte.

Protsessor

Mängumasinasse vajate tugevat vähemalt kahetuumset protsessorit. AMD pakub taskukohaseid kolme ja nelja tuumaga variante (Athlon II X3/X4), aga ideaalis eelistage Phenom II X4 peret. Need on mõistliku hinnaga võimsad neljatuumalised.

Inteli uued Core i3 (sokkel 1156) protsessorid teevad Athlon II X3/X4 mudelitele silmad ette, aga on veidi kallimad. Core i5 (sokkel 1156) on väga kiire ja võrdne parimate Phenom II X4 mudelitega.

Kui saate seda lubada, on hetkel ületamatu valik Core i7 (sokkel 1366), aga lisahind on lisajõudluse hulka arvestades liiga kõrge.

Häid mänguarvutiprotsessoreid leiate tegelikult igas levinud vahemikus (900-9000 krooni).

Muutmälu

Tänapäevane mänguarvuti võiks kasutada DDR3 muutmälu. Selle hind on eelmise põlvkonnaga (DDR2) võrreldes piisavalt langenud; see pakub ka kiiruse eelist, eriti Core i3/5/7 platvormidel.

Mänguarvutil võiks olla ideaalis vähemalt 4 GB muutmälu, mis koosneks kahest identsest 2 GB DDR3 moodulist, et kahekanalilise mälulahenduse eeliseid nautida. Kui saate endale lubada kolmekanalilise mälu toetusega Core i7 süsteemi, võtke kolm identset 2 GB DDR3 moodulit (kokku siis 6 GB).

Sellega seostub ainult nõue kasutada 64bitist Windowsi opsüsteemi. Seni on levinud peamiselt 32bitised väljalasked, mis kasutavad paigaldatud muutmälust ära ainult umbes 3,2 GB. 64bitine opsüsteem kasutab ära 4 GB ja enamgi. Windows 7 müügikomplekt pakub nii 32- kui 64bitist varianti.

Teksti lõpust leiate viite Forte varasemale loole muutmälu ostmisest, samuti sellest, milline on mängimiseks parim Windows.

Monitor

Kõrgeid resolutsioone pakkuv suur ekraan on mõistagi tähtis. Vanaaegsed kogukad CRT-monitorid pole enam müügil, nii et poeskäija valik piirdub lameekraaniga LCDga.

Esmalt jälgige monitori pakutavat resolutsiooni: pole mõtet kulutada vingele graafikakaardile tuhandeid kroone, kui monitor suudab ainult kuni 1280 x 720 lahutusi pakkuda.

Kallid 27-30tollised monitorid pakuvad 2560 x 1600 lahutusi, mis on hetkel ülempiir, aga need võivad maksta mitukümmend tuhat krooni või rohkemgi. Taskukohasem on lai 24tolliste valik, mis pakuvad kuni 1920 x 1080 lahutust (tuntud ka kui täiskõrglahutus ehk Full-HD ehk 1080i/p). Selliste hinnad algavad 2000-2500 kroonist.

Samm allapoole oleks 20 või 22tollised mudelid, aga need pole palju odavamad. Kokkuhoid on liiga väike, kui arvestada kaotusega pakutud resolutsioonide ja ekraanisuuruse osas.

Olulised on ka monitoride reaktsioonikiirus ja kontrastsus, aga tootja esitatud numbrid võivad olla meelega segadusttekitavad. See on hall ala, millega tasub kasvõi interneti vahendusel enne täpsemalt tutvuda.

Korpus, jahutus, toide

PCIe kaardid on päris suured, mis ei võimalda ka eriti pisike korpusega läbi ajada. Lisaks toodavad võimsad protsessorid ja kaardid päris palju kuumust, nii et nende jahutus peab ära mahtuma.

Kulutage natuke aega suure ja atraktiivse korpuse valimiseks, millel on piisavalt jahutusvõimalusi ja soovitavalt juba ventilaator(id) küljes. Kallimad mitte ainult ei jahuta, vaid teevad seda keskmisest tõhusamalt ja seega vaiksemalt.

Mänguarvuti vajab ilmselt vähemalt 700vatist toiteplokki, millel on graafikalahendusele (kaartidele ja nende arvule) piisavalt PCIe konnektoreid. Odavamatel korpustel on tihti toide juba kaasas, aga need pole tihti mängurile kõlbulikud ja tuleb peagi välja vahetada.