INTERVJUU Rain Laane: vajame vähemalt kuus korda rohkem IT-professoreid!
Shanghais toimuva EXPO 2010 puhul, kus on kohal ka Eesti esindajad, teeme juttu Rain Laanega, kes on Eesti IT-ekspordi teemaga mitmel rindel lähedalt seotud.
Mida olete ise teinud, et edendada IT-ala eksporti?
Koos heade partneritega asutasime 2008. aasta lõpus MTÜ IKT Demokeskuse, mis toimib kenasti ja on andnud suurepärase võimaluse Eesti IKT-firmadele oma lahendusi tutvustada. Demokeskust on külastanud ligikaudu 2000 väliskülalist ning sellest on välja kasvanud juba päris mitu koostööprojekti, mis firmadele ka raha sisse toovad.
Microsofti poolelt oleme aidanud meie Eesti partnereid kontaktide ja suhetega Ida-Euroopas.
Eesti Infotehnoloogia Liidus (ITL) on meil ekspordist huvitatud firmade töögrupp, kus jagame oma kogemusi, ka negatiivseid, et teised Eesti IT ettevõtjad samu vigu ei teeks. Samuti korraldasime ITLis õppereisi Hong-Kongi ja Shanghaisse.
Mis toimub Shanghai Expo Eesti sektsioonis?
Shanghai Eesti paviljonis sisemises alas on väljas Eesti IKT-lahendused, mida tutvustasime nii Pekingi linna inimestele kui ka Shanghai kohalikule infotehnoloogiaettevõtete liidule.
Algseks ideeks oli sinna paigaldada "ratastel demokeskus", praktikas on seal neli arvutit ning oskajad mehed, kes on võimelised näitama meie koduseid IT-lahendusi.
Kui palju Eesti IT-firmadest on ekspordivõimelised, kui neisse investeerida? (Kellel on mida pakkuda välismaailmale?)
Eestis ei ole väga palju selliseid valmis IT-tooteid, mida saab üks-ühele välismaal üle võtta, küll on meil aga olemas palju LEGO-klotse ja kogemust, millest saab suhteliselt mõistliku aja ja hinnaga soovitud lahenduse kokku panna.
Ma usun, et meil on kindlasti paarkümmend arvestatavat IT ettevõtet, kellel on kõvasti potentsiaali ning selle realiseerimisega me ka igapäevaselt ITLis tegeleme.
Milline on Teie nägemuses Eesti eksporditavaim IT-toode? (Skype ei loe!)
Neid on palju, alates programmeerijate töö hõlbustamise ja mõõtmise programmidest, paljudest e-riigi erinevatest lahendustest kuni finants- ja turvalahendusteni.
Viimasel ajal on välismaalt väga palju on huvi tuntud meie e-tervise lahenduste vastu. Alati on hea vastuvõtu osaliseks saanud ka e-kooli lahendus oma lihtsuse ja (riigi mõistes) ülisuure kasutajaskonna tõttu.
Ma ei välista, et ühel päeval võib ka mõni Eestis paljukirutud lahendus ekspordiartiklina edukaks osutuda, sest määrav on idee ja kogemus. Pahatihti ei sõltu lahendus mitte IT-tehnilisest poolest, vaid poliitilistest otsustest ja turundusest.
Kas IT-eksport oleks meie tingimustes pigem toode või teenus?
Teenus meeldiks muidugi rohkem. Eriti kena oleks, kui õnnestuks seda paljudele hea raha eest aastate pikkuste lepingutega pakkuda.
Praktikas usun pigem, et meie ettevõtjail õnnestub välismaal lähiaastatel teostada paar suuremat projekti, mis ületavad Eestist pakutavat teenusekäivet.
Samas, tulevikus kolivad andmed „pilve" ning pikemas perspektiivis peaks teenuse mudel võitma.
Kas IT-eksport tähendaks, et Eestist läheks ära järgmine võimalik tiigrihüpe, või on see toode, mis on meil juba kasutuses, kuid maailmas uudne (e-teenused vms)?
Eestis kasutatakse igapäevaselt väga palju e-teenuseid, millest paljud riigid alles unistavad. Meil on õnnestunud koguda nendele lahendustele kriitiline mass kasutajaid ning sellest tulenevad ka meie edulood. Lihtsam on eksportida juba läbiproovitud lahendusi, sest Eesti on suurepärane koht nende testimiseks.
Üks miljon inimest on piisav number tõestamaks, et tegu on väärt lahendusega. Eksporditaval teenusel on kindlasti ka Eestis kasutajaid, seega ma ei usu, et kohalikus mastaabis ekspordi tõttu kaotaksime - vastupidi, see annab jõudu ja jaksu juurde uute projektide käivitamisele.
Kui kasulik oleks Eestisse luua suuri tehaseid/asutusi, kus töötaks oma ala spetsialistid, et tarnida toodet/teenust väljaspoole? Või tasub Eestis teha ainult arendustöö ja saata tootmine mujale?
Kui me räägime IKT-tootmisest, siis ma usun, et me saame nii arendamise kui "tootmisega" hakkama. Alati on võimalik kasutada Valgevene või India tööjõudu, kuid praktika on näidanud, et väga palju auru kulub seal kommunikatsioonivigade parandamisele. Kui rääkida asutustest, siis kindlasti on Eestile kasulik, kui Euroopa IT-agentuur Eestisse tuleb, sest sellega kaasneb lisaks IT-kasule ka muude sektorite tulususe tõus.
Kuidas hindate Eesti ülikoolides õpetatava IT taseme konkurentsivõimet, mille baasil inimtööjõuna IT spetsialiste eksportida?
Meil on ITLis IKT-hariduse osas selged plaanid ning mul on hea meel, et selle eestvedajaks juhatuses on Sten Tamkivi. Olen veendunud, et aasta pärast on meie koolides õpetatavate reaalainete tase kõrgem kui täna, sest õnneks on see võetud fookusesse.
Mida oleks vaja parandada meie IT-hariduses?
Rohkem häid IT-professoreid nagu Marlon Dumas Tartus. Vähemalt kuus korda rohkem. Lükkame algatatud IT-Akadeemia projekti jõuliselt käima.
Kas Teil endal on ideed või ajuvälgatust, mida võiks teha/arendada Eestis ja seda eksportida, kuid mõnel põhjusel pole sellega lähemalt tegelenud?
Viimasest Praxise uuringust selgus, et meil on palju väikeseid ja vähetuntuid ettevõtteid, kes on alustanud oma lahenduste ekspordiga või kellel on see lähiajal plaanis. Usun, et sealt võib mõni päris hea projekt välja kasvada.
Kindlasti on perspektiivi ka sotsiaalvõrgustikega ja (rohelise) energiaga seotud IT-lahendustel.
Mida arvate spetsialiseerunud IT-teadjate ringist/asutusest, kes aitaks meie noori arendada oma ülikooli- või praktilisi teadmisi kindlas suunas?
Selline ring inimesi ja sotsiaalse vastutusega ettevõtteid on täna täiesti olemas. See on valdavalt koondunud Ülemiste City Targa Äri linnakusse. Ega muidu ITL ja Demokeskuse aadress poleks Lõõtsa tänaval.
