FORTE TESTIB | OnePlusi uus tipptelefon 6: võimekas, kaunis, kuid liialt suur "hiinlane"
16. mail Londonis tutvustatud OnePlus 6 ei üllatanud tehnoloogiahuvilisi suurt mitte millegagi. Paari viimase kuu jooksul olid pea kõik telefoni spetsifikatsioonid internetiavarustesse lekkinud ja näiliselt ei soovinudki OnePlus sellele piiri panna, aidates sellele isegi pisut kaasa.
Et aga paljastest numbritest olulisem on see, kuidas telefon päriselt kasutades tundub ning sellega suutis OnePlus küll seekord üllatada.
Võrreldes eelmise aasta mudelitega 5 ja 5T on 6 oma välimuselt oluliselt kaasaaegsem. Terve esikülg on ekraaniga täidetud ja ühelegi nupule seal kohta ei ole. Silma paistab vaid viimase aja telefonitrendi peamine märksõna “kulm” (notch), kuhu on peidetud esikaamera, paar sensorit ja teavitustetuluke.
Sellele trendile pani alguse iPhone X, mis tutvustas pea täielikult esikülge täitvat ekraani ning pärast seda ei saanud ükski teine lipulaev vähemaga vastata. Nii pidi ka lipulaevade põhjalaskjana tuntud OnePlus oma telefoni välimust korrigeerima.
Ekraan ise on samamoodi modernse kuvasuhtega 19 : 8 ning FullHD+ resolutsioonis, mis on isegi 6,3-tollise ekraani jaoks täiesti piisav. Siin on näha OnePlusi mõistliku suhtumist, et alati pole tarvis numbritega konkurentidele ära panna, vaid tuleb leida mõistlik kompromiss hinna ja kasutamismugavuse vahel.
OLED-paneel on ergas, terav ja väga hea värvilahutusega, ehk ei tohiks ühegi kasutaja nõuetele alla jääda. Ainus asi, millest mul isiklikult kahju on, on ekraani suurus. Nimelt on OnePlus täitnud küll terve esipaneeli ekraaniga, kuid telefon ise on jäänud sama suureks kui eelmised mudelid.
Hea meelega oleksin pigem näinud, et ekraanimõõt jääb samaks ja telefon ise oleks mõõtmetelt väiksem ja mahuks paremini kätte. Praegune 6,3" paneel on ühe käega väga raskesti kasutatav ja pöidlaga ülevalt alla tõmbamine nõuab korraliku pingutust.
Disani kõrgklass
Telefoni tagakülg aga valmistas suure üllatuse. Näha on, et OnePlusi disanimeeskond on kõvasti aega panustanud, et telefon näeks tõesti pilkupüüdev välja. Metalli asemel on kasutatud klaasi ja kogu telefon on nüüd igast küljest sellega kaetud.
Tootja ise väidab, et nende testides peab tugevdatud klaas sama hästi kukkumistele vastu kui alumiinium, kuid seda testima ma ise ei kippunud.
Klaasist tagumine külg näeb aga selle eest väga efektne välja, seetõttu näeb see välja oluliselt kallim kui see tegelikult on (olenevalt töö- ja massmälu mahust 519, 569 või 619 eurot).
Samas aga on see väga vastuvõtlik näpujälgedele ja iga väiksemgi plekk paistab mustalt klaasilt kohe silma.
Veider on ka see, et teised tootjad on võtnud kasutusele klaasist tagused, et võimaldada juhtmevaba laadimist, kuid OnePlus seda funktsiooni kahjuks ei paku.
Üldiselt aga on OnePlus disainiga igati täppi pannud ning telefon püsib ilusti käes ja on väga ilus vaadata.
Riist- ja tarkvaraline harmoonia
OnePlus 6 sisemus ei valmista ka mitte mingil juhul pettumust. Kõige uuem Snapdragoni protsessor ja 6 või 8 GB töömälu jooksutavad pea puhta Androidina tunduva Oxygen OS-i ilusti ja ilma ühegi viperuseta maha.
See on minu jaoks OnePlusi kõige tugevam külg. Nimelt on nad suutnud hoida oma operatsioonisüsteemi puhta igasugustest lisavidinatest ja viledest, mis tihtipeale telefoni pigem aeglasemaks teevad ning koduekraanil ruumi võtavad.
Seetõttu tundub OnePlusi tark- ja riistvara paremini koostööd tegevat ja meenutab pigem Google’i enda Pixel või Nexus seeria telefone.
Riistvaraliselt võiks vaid nuriseda kõlarite üle, mis asuvad telefoni ühel küljel ja mille heli ei kannata liigset kriitikat, ning OnePlusi (tõsi küll suurepäraselt töötavat) Dash Charge'i tehnoloogiat, mis kahjuks ühegi oluliselt levinuma kiirlaadimissüsteemiga ei haaku.
Seega kuigi Dash Charge töötab aku kiirlaadimisel väga hästi, ei saa ühegi teise tootja kiirlaadijaga OnePlusi siiski kiirelt laadida.
Esimene suurepärane OnePlusi pildimasin
Eelnevatel OnePlusi mudelitel on tihti komistuskiviks jäänud kaamera. Probleem, miks ka mina pole pärast nende esimest mudelit ühtegi nende telefoni endale ostnud.
Mudeliga 6 aga tundub, et nad on leidnud viisi, kuidas konkurentidele järele jõuda. Kahjuks aga just järele, mitte mööda, minna kuna millegagi OnePlus teistele kaamera vallas ära ei tee (kuid õnneks enam eriti alla ka ei jää).
Valges tehtud pildid näevad lausa suurepärased välja, piltides on detailsust ja dünaamilist ulatust, värvid on ehk minu maitsele pisut liiga kirkad, kuid mitte vastuvõetamatud.
Natukene võiks teravustamist algoritmides maha keerata, kuna pilte suumides on näha ebaloomulike väikeste detailide moonutust.
Pimedas on ka OnePlus 6 tänu f/1.7 avale ja pildistabilisaatorile vägagi arvestatav tegija, kuid jääb siiski pisut konkurentidele alla.
Milles ehk OnePlusi kõige suurem nõrkus kaameravallas tekib, on HDR režiim, kus näiteks Google Pixel 2 ja ka iPhone X teevad OnePlusile tugevalt silmad ette.
HDR-võte on aeglane ja liikuvad objektid jäävad tihti uduselt pildile ning värvid on pigem liialt kirkad ja ebaloomulikud. Sestap võiks öelda, et OnePlusi kaamera rahuldab kindlasti enamusi kasutajaid, kuid tõelise kaameragurmaani jaoks jääb siin-seal pisut soovida.
Võib julgelt öelda, et OnePlus on vaatamata oma hinnale tõeline pretendent selle aasta kõige paremale nutitelefonile. Imeilusasse pakendisse on pandud väga võimekas sisu ja tarkvara, mis omavahel suurepäraselt koostööd teevad.
Kaameramured on seljatatud ja väikese tarkvaraliste arendustega on võimalik see konkurentidega samale tasemele viia. Olemas on ka paljude tootjate poolt hüljatud kõrvaklapisisend ja OnePlusile omane vaigistamisliikur.
Ainus tõrvatilk minu jaoks on telefoni suurus, mis pigem meenutab juba kunagist populaarset Nexus 7 tahvelarvutit kui ühe käega mugavalt kasutatavat nutitelefoni.
Oleks OnePlus 6 otsustanud iPhone’i teed minna ja ekraani suurust muutmata telefoni väiksemaks teha, oleksin praegu seda ostmas!
