Eesti internet tähistas tänavu 20. juubelit
Eesti interneti sünnipäevaks loetakse 26. märtsi 1992, mil loodi esimene TCP/IP-protokollil töötav ühendus Eesti ja muu maailma vahel.
Eesti esimene internetiühendus toimis üle satelliidiside; selle kiirus oli 64 kilobitti sekundis (64 kbit/s). Välisühendus Soome kiirusega 19,2 kbit/s käivitus mõned kuud hiljem. 15. juulil 1992 pandi tööle Eesti esimene nimeserver. Algus oli tehtud.
Algselt oli internet mitmeid aastaid haridus- ja teadusasutuste pärusmaa, kuid tasapisi lisandus sinna ka kommertsasutusi. 1994. aastal loodi esimene sõltumatu erinevate võrkude Eesti-sisene ühenduspunkt TIX-LAN (Tallinn Internet Exchange). 1997. aastaks olid sellega ühinenud tolleaegsed suurimad ettevõtted ja interneti teenusepakkujad.
Sissehelistamisajastu
Algas sissehelistamise (dial-up) ajastu. Tolleaegsed püsiühendused olid äärmiselt haruldased, tänapäeva mõistes üle mõistuse kallid (haruldane polnud viiekohaline kuutasu kroonides) ning naeruväärselt aeglased.
Näiteks oli enamike interneti teenusepakkujate väliskanalite läbilaskevõime suurusjärgus 64-128 kbit/s. Sissehelistamisteenust pakuti modemikiirusel, enamasti 9,6-56 kbit/s. Saadaval oli erinevaid pakette, minutimaksuga ja ilma, sõltus ju modemiga sissehelistamine tavalisest telefoniliinist ja andmesidegi käis sama kanalit pidi.
Lisaks tavalistele analoogmodemitele hakkasid tasapisi tekkima ka uued, digitaalsed ISDN-lahendused. ISDN (Integrated Services Digital Network) tõi kaasa kiiremad 64 kbit/s ühendused ja võimaluse kasutada korraga mitut kanalit. Näiteks kahe kanali korral võis saada kiiruseks juba 128 kbit/s. Modemid muutusid vaikseks ehk siis kadus ära see vana hea "faksivilin", mida kõik olid kuulma harjunud.
Internetil oli toona pakkuda põhiliselt lihtsaid veebilehti, e-posti teenuseid, lugematul arvul erinevaid jututube ning arvukalt Useneti uudisgruppe. Faile vahetati omavahel peamiselt FTP-protokolli kasutades.
Püsiühendused jõuavad kodudesse
Lõpuks jõudis kätte ajajärk, kus turule hakkasid saabusid esimesed koduseks kasutamiseks mõeldud lairibapüsiühendused. Lairiba tähendab seda, et edastusmeediana pruugitakse mingit juba olemasolevat infrastruktuuri, näiteks telefoni- või telekaabel.
Starman kaabeltelevisiooni-operaatorina hakkas interneti pakkuma kaabel-TV võrkude baasil. Esimene kaabelmodem hakkas tööle 2000. aasta juulis. Seega saab tänavu suvel tähistada 12 aasta möödumist sellest tähtsast hetkest.
Algus ei olnud muidugi lihtne, kuna kaabel-TV võrk on ühesuunaline (antennist telerisse), aga internet vajab toimimiseks mõlemasuunalist liiklust. Seetõttu tuli kõigepealt võrku ehitada ka vastupidine suund. See kõik käib muidugi sama kaablit pidi ja on kasutajale nähtamatu. Lisaks nõuab andmeside hoopis teisi standardeid kvaliteedile, mis on väga aktuaalne tänapäevalgi, homsest rääkimata.
Internet muutub tarbekaubaks
Samal ajal arendasid ka konkurendid oma tehnoloogiaid ja võrke, algas kiiruste- ja hinnaralli, mis tähendas seda, et kiirused tõusid ja hinnad langesid.
Kasutajad aga nõudsid lisa. See tekitas nii mõnelgi juhul olukorra, kus kasutusel oli kõige uuem ja vingem tehnika, mis maailmas üldse saada oli. Samas tempos tuli suurendada sidekanalite läbilaskevõimet, muuhulgas välisühendusi.
Võib öelda, et kui interneti algusaastatel mõõdeti läbilaskevõimeid kilobittides, siis täna mõõdame neid kümnetes gigabittides. Samas on koduste ühenduste kiirused kasvanud üle saja korra. Tänaseks on koduinternet muutunud arvutifriikide hobist igapäevaseks tarbekaubaks.
Paraku ei ole head ilma halvata. Kuna väga paljud said endale nüüd kiireid ja soodsaid netiühendusi lubada, kasvas plahvatuslikult ka viiruste ja troojalaste hulk, mis arvuteid ründasid.
Inimesed ei olnud veel selliste asjadega harjunud, kasutatav tarkvara oli tihti kaitseta või ebaturvaline jne. Toimusid ka esimesed tõsisemad küberrünnakud ja -kuriteod. Tänaseks on inimeste turvateadlikkus ja internetikäitumine üha paranenud.
Lisaks kiiruste järjepidevale tõstmisele liideti juba olemasolevatele teenustele ka neid, mille tegi võimalikuks interneti levik. Nii sündis kaabel-TV võrgus telefoniteenus ja telefonivõrgus IPTV-teenus.
Internetis said popiks erinevad sisuteenused, suhtlusportaalid, sotsiaalvõrgustikud ja muidugi ohtralt reaalajas ülekantavat meediat, eriti heli ja videopilti. See seab interneti teenuse kiirusele ja stabiilsusele jällegi uusi standardeid. Lisaks veel tõsiasi, et internet on väga odav ja mugav meetod peaaegu ükskõik milliseid teenuseid või protsesse ühendada. Tänaseks hakkab näiteks klassikaline telefoniühendus üha enam alla vanduma internetipõhisele VOIP-teenusele.
Praeguseks hetkeks juba on kolinud ja tulevikus kolib võrku ilmselt suurem osa teenustest, millega me üleüldse igapäevaselt kokku puutume.
Tulevikustaarid saavad olema ilmselt kiirelt arenev mobiilne internet ja ülikiired lairibaühendused. Internetist on aga tänaseks saanud maailma närvisüsteem ja vereringe.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!