BIOS läheb pensionile ja arvutid hakkavad rutem käivituma!
Arvutite pikas käivitumises põhisüüdlane BIOS ehk Basic Input/Output System for Computer ei pidanud üldse nii kaua elama, mistõttu see on tänapäevasest vaatenurgast üsna aegunud.
Autorid eeldasid, et tehnoloogiat kasutab üldse kokku umbes 250 000 masinat, ega pidanud seetõttu mõtlema tulevikule ega näiteks sellele, mida 21. sajandi inimesed loeks kiirels käivitumisajaks. Nad olla sama üllatunud kui teised, et see pidas siiani edukalt vastu.
Arvuti püsimällu salvestatud BIOSi ehk baasvahetussüsteemi asendaja on Inteli loodud UEFI ehk Unified Extensible Firmware Interface. See võtab nende sõnul 2011. aastal toodetud personaalkompuutrites mängu üle.
Standardit arendava UEFI Forumi juht Mark Doran: "Konventsionaalne BIOS kuulub samasse klassi kiibistike teatud füüsiliste osadega, mis on PCdes kasutusel juba 1979. aastast."
BIOSi arendava firma AMI esindaja Brian Richardson kommenteerib, et BIOS hakkas tõsisemalt ajale jalgu jääma just nüüd, ajal, mille märksõnadeks 64bitine tarkvara, terabaitidesse küünivate andmekandjad ning tavaliste arvutitega suhtlevad tahvelarvutid.
"Probleem on selles, et BIOS eeldab masinatelt sama põhilist sisemist seadistust nagu esimestel PC'del."
Baasvahetussüsteemile valmistavad peavalu näiteks USB-välisseadmed nagu klaviatuurid ja mälupulgad, mida BIOS oskab arvutile kirjeldada ainult flopi- või kõvakettana. Kui mälupulgalt aga opsüsteemi paigaldada, võib tekkida segadus.
UEFI parandabki ammuseid kitsaskohti. Näiteks see ei täpsusta arvutile, et klaviatuuri ühendatakse kindlast pordist. "See ütleb hoopis: masinas on seade, mis toodab klaviatuurile omast informatsiooni," seletab Doran. "Extensible (ing.k pikendatav) on UEFI nimes tähtis, sest me peame selle süsteemiga tulevikus veel kaua vastu pidama."
UEFI sündis ainult Intelis kasutatud EFI-spetsifikatsioonina ja arenes üldiseks standardiks, kui BIOSi väljavahetamine muutus aktuaalsemaks.
Eksisteerib ka alternatiive nagu Open Firmware ja Coreboot, aga neid kasutavad peamiselt Inteli x86 arhitektuuril mitte põhinevad kiibid.
UEFIst võidavad näiteks süsteemihaldajad, kes hoiavad korras korraga kümneid või isegi tuhandeid arvuteid. Kaughaldamine muutub kergemaks, sest UEFI tugi netiprotokollidele on palju paranenud.
Tavakasutaja näeb otsest kasu muidugi masina kiires käivitumises, mis kahaneb praegu tavaliselt vähemalt 25-30 sekundilt mõnele sekundile. Tulevikus toimub see ideaalis isegi praktiliselt koheselt.
UEFIt kasutavad juba millegi suurema osana töötavate arvutisüsteemide ehk manussüsteemide tootjad, aga ka mõni laua- ja sülearvutivalmistaja. Kiire levik algab muidugi siis, kui emaplaatide tootjad paati asuvad. UEFI valitsusaeg algab Dorani sõnul just 2011. aastal.
