Aurab ära? Kliima soojenemine võib viia maailma suurima järve osalise kadumiseni

 (17)

Aurab ära? Kliima soojenemine võib viia maailma suurima järve osalise kadumiseni
Kashagani kunstsaar ja naftaplatvormid Kaspia mere põhjaosas.Reuters

Euroopa ja Aasia piiril asuvat Kaspia merd nimetatakse ka maailma suurimaks järveks, mida see olemuslikult ongi - veeühendust ühegi ookeaniga Kaspial ei ole. Viimase kahekümne aasta jooksul on kliima soojenemise tõttu seal vee aurustumine oluliselt kiirenenud, kirjutatakse uues uuringus.

Austinis asuva Texase ülikooli teadlased on valmis saanud analüüsi, milles öeldakse, et veetase Kaspia meres on viimase kahe aastakümne jooksul langenud peaaegu seitse sentimeetrit aastas. Analüüs ulatub tagasi aastasse 1996, mis tähendab, et sellest ajast on veetase langenud kokku peaaegu poolteist meetrit.

Kui selline langus jätkub, võib Venemaa, Aserbaidžaani, Iraani, Kasahstani ja Turkmenistani vahel asuva Kaspia veetase peagi peagi langeda allapoole oma teadaolevat madalaimat punkti, mis registreeriti 1970. aastatel.

Teadlased ütlevad, et kuumem temperatuur merevee kohal (see on aastast 1979 tõusnud keskmiselt 1°C võrra) on viinud selle varasemast oluliselt hoogsama aurustumiseni. Kuumem keskmine temperatuur on omakorda suure tõenäosusega üldise kliima soojenemise süü.

Ehkki Kaspia veetase on juba aastasadu kõikunud, on viimase saja aasta jooksul muutused märksa järsumad olnud.

Must meri (vasakul) ja Kaspia meri. Värvid annavad aimu sügavusskaalast. Wikimedia Commons.
Seotud lood:

Teadusuuring sai alguse üsna juhuslikult. Tiim oli osaline ühes teises uurimuses, mille raames kontrolliti GRACE`i nimeliselt NASA satelliidilt saadud infot. Siis avastatigi, et veetase kõigub väga tõsiselt. Satelliidiandmeid uuriti ja võrreldi sademeandmete ning jõgedest merre voolava vee hulgaga ning leiti, et aurustumine mõjutab Kaspia veetaset tugevamalt kui ükski teine tegur.

Loe veel

Praeguse hetke kliimamudelite järgi võib aurustumine viia selleni, et Kaspia põhjaosa veed on 75 aasta pärast täielikult kadunud. Mere põhjaosas on veetase niigi kõige madalam, suurem osa Kaspia sellest osast on vähem kui 5 meetri sügavune.

Uuring ilmus teadusväljaandes Geophysical Research Letters.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised