Kuidas CSS3 ja HTML5 aitavad uuele veebile tähenduse anda
Web 2.0 algupärane tähendus polnud veebirakendused nagu Facebook ja Twitter, mis võimaldavad tavainimestel mugavalt netis infot jagada.
Darcy DiNucci ennustas rohkem kui kümne aasta eest: "Veeb nagu seda praegu teame on tulevase veebi loode. Me hakkame alles nüüd nägema, kuidas see võib areneda. Seda ei hakata mõistma staatiliste ekraani täitvate graafika ja tekstidena, vaid transpordimehhanismina, ruumina, kus leiab aset interaktiivsus. See ilmub nii teie arvutiekraanile kui telerisse, auto armatuurlauale, mobiiltelefoni, taskumänguseadmetesse... ehk isegi mikroahjule."
Tema mõned ennustused ei pea päris paika, näiteks telerite osas, aga mobiiltelefonide puhul jääb üle nõustuda. CSS3 ja HTML5 toega, kõrge resolutsiooniga ja WebKitti kasutavaid nutitelefone on maailmas palju.
iPhone'i sugused odavad, aga keerukad seadmed saabusid just hetkel, kui HTML5, CSS3 ja veebifondid valmistuvad maailmakorda raputama. Levinud on standardipõhine veebiarendus ja disainijad ei taha enam lihtsalt ekraani sisustada, vaid loovad provokatiivseid, multiplatvormseid kogemusi. Kas see on uue küpsema veebi (mis saab olema kõikjal) koidik?
Lühidalt, jah.
Töökindlad brauserid ja seadmed toetavad küpsemaid standardeid, nendel põhinevate rakenduste järele paistab olevat lõputu nõudlus, ja inimesed nõustuvad vihma käes seisma, et uus keerukas nutitelefon rutem kätte saada. Veeb, millega üles kasvasime, on sama vananenud nagu muusikute kontseptalbumid.
Minevikku jäänud veebis istus iga firmasait n-ö eraldi nurgas. Täna on firmasait aga ainult nii hea kui seal leiduvad võõrad rakendusliidesed ja lingid. Eilsed saidid olid optimeeritud IE või Netscape Navigatori jaoks, tänased saidiomanikud elavad-surevad sellest, kui nauditavad ja kerged on nende mobiilisaidid ja rakendused.
Hästi disainitud ja rikkalik tähendasid varem "Flashis loodud", aga nüüd võivad erakordselt ilusaid kogemusi pakkuda (X)HTML, CSS ja JavaScript - ehk isegi suurema tõenäosusega kui Flash.
Üliedukad saidid nagu Flickr, Twitter ja Facebook pakuvad otseses mõttes kaasaskantavat sotsiaalsust, nii lauaarvutis kui sellest eemal. Te ei pea isegi Facebooki ja Twitterit külastama, et nende sisule ligi pääseda või kolmandate osapoolte veebisisu oma sotsiaalvõrgukontaktidega jagada.
Meie teadmised standarditepõhisest disainist on küpseks saanud - selles aitas iroonilisel kombel IE6 ja IE7 vahele jäänud viieaastane periood, mis võimaldas puudujäägid ja nende kompensatsioonid läbi mõelda ja kogutud tarkused edasi anda. Enamik disainijaid tunneb üha rohkem huvi kasutajakogemuse ja sisustrateegia vastu - ammu eksisteeriv õpetus, mis hakkab alles praegu teenitud tähelepanu pälvima.
Me oleme keskendunud kasutajatele ja parimatele praktikatele täpselt hetkel, kui uued standardid hakkasid pakkuma tohutult uut jõudlust ja uued brauserid (sealhulgas IE9) õppisid seda jõudlust kasutama. Meie parimad brauserid elavad isegi parimates mobiiltelefonides. Vaat milline ühtsus!
Ja kuna inimesed ostavad iga lauaarvuti kohta kaks nutitelefoni, hakkavad mobiiliruumi nõuded, väljakutsed ja võimalused muutma meie eeldusi disaini ja kasutajakäitumise kohta.
Kuidas uusi võimalusi uurida? Alustuseks läbi CSS3, mis on W3C uusim, võimekaim ja keerukaid standardkeel visuaalseks disainiks veebis. Nad on ka minevikust õppinud ja ehitanud CSS3 mooduliseeriana, mille saab brauserites jupphaaval läbi töötada.
See on nagu seeria leebeid värskendusi, mis ilmuvad kuude ja aastate jooksul, et nendega saaks harjuda - ja disainijatel-arendajatel leiduks aega asi käppa saada.
See tähendab, et te ei pea CSS3 spetsifikatsioone korraga läbi lugema ja meelde jätma, ja brauseriloojad ei pea püüdma iga juppi implementeerida. Just see on neile varem jamasid kaela toonud. Mõelge tagasi IE vanale kastimudelile, mis oli CSS1 tegelikust kastimudelist intuitiivsem, kuid siiski eksisamm.
Uus moodulipõhine lähenemine võimaldab aga lisavõimalused mõistlikul, ühtsel ja läbimõeldud moel kätte saada.
Ja kuna paljud veebidisainijad eksperimenteerivad CSS3'ga, saavad brauseriloojad kohe vastukaja sellest, mis töötab ja mis mitte. Vahel saab vastukaja W3C spetsifikatsiooni lisada enne kui see lõpliku kuju omandab - koostöö seniolematul tasandil! Uus veeb põhineb koostööl, kus iga hea idee omanik saab vestluses osaleda.
Kuidas brauseriloojad implementeerivad tehnilises mõttes lõpetamata CSS3 mooduli, ilma et sunniks disainijatele peale metodoloogiat ja seega koodi, mis ähvardab ruttu iganeda? Eesliidetega. Neid saab kirjutada nii, et valmisspetsifikatsioon "võidab" seda toetavas brauseris, ning vanemad reeglid töötavad ikka edasi eksperimentaalversiooni toetavate vanade Firefoxide ja Safaritega.
CSSi varasemad versioonid nõudsid ka gradientide, varjude ja muude graafiliste efektide loomiseks arvukalt taustapiltide kasutamist, aga CSS3 võimaldab visuaalse poole luua puhtalt koodiga. Selle muljetavaldavad näited on Louis Harboe iOSi ikoonid ja Jeff Battertoni iPhone, mõlemad disainitud puhtalt CSSis ja vaadatavad ainult uusimates WebKiti brauserites (Safari 5, Chrome 5).
Kuna taustapilte pole efektide loomiseks vaja, aitab see ribalaiust kokku säästa - tähtis igale saidile ja eriti oluline mobiilisaitidele, kus ribalaiuskiirus on sama ennustamatu nagu ilm.
CSS3 visuaalne võimekus muudab selle lausa vektorgraafikaks brauseris. Lisage HTML5 lõuend ja imetlege tulemusi!
CSS3 omadused töötavad üldiselt Safari, Chrome'i, Firefoxi ja Opera viimastes versioonides, kuigi mõni töötab samuti IE9's ja mõned isegi nii vanades sirvijates nagu Safari 1.3 ja Firefox 2!
Kasutajate valmidus mitmeid brauserikeskkondi kasutada aitab samuti lämmatada need hääled, mis väidavad, et saidid peavad igas brauseris sarnased välja nägema ja samamoodi käituma.
HTML5 areneb samuti jõudsalt. Kui seda kardate, mõelge sellest kui XHTML 1.0 leebemast variandist. See on ainus HTML, mis loodi rakendustest koosneva veebi jaoks, mitte lihtsalt dokumendipõhisele veebile.
Tüüpilises veebistandardite stsenaariumis mõtlevad W3C esindajad asju välja ja lasevad brauseriloojatel valida, kas need kasutusele võtta.
HTML5 kõnnib teist teed. Selle lõid hoopis brauseriloojad, mitte W3C. Suur osa sellest põhineb veebidisainijate ja arendajate reaalsel tegevusel, ja asjade üle otsustab üks toimetaja, mitte terve komitee. HTML5 jõuab uudistesse mitte ainult Apple'i relvana Adobe'i vastu, vaid võime tõttu pakkuda rikasmeediat ilma pluginateta. HTML5 ei taha üldse uuesti ratast leiutada, vaid lihtsalt meile paremad rattakummid kinkida.
HTML5 uued võimalused lubavad ettevõtjatel ja programmeerijatel ka veebis eraomandi-platvormidest loobuda. CSS3 lõhub aga vanad piirangud kujundustele ja pakub disaini, mis hüpleb graatsiliselt arvuti töölaua ja mobiiltelefoni, laiekraani ja väikese ekraani vahel.
