Linuxi probleem: see pole lihtsalt seksikas!
Linuxi ebaedul lauaarvutitel on kolm põhjust, aga nende hulgas pole puudulikku funktsionaalsut, käsurea kasutamist ega vaba tarkvaraga seotud poliitikat.
Esimene põhjus: Microsofti Windows on liiga mõjukas ja alternatiivide suhtes on liiga palju eelarvamusi. Massid arvavad, et Linuxit on liiga raske tundma õppida ning see annab vähe eeliseid ja tundmatu pärandi.
Suure ettevõte kolimine Linuxi-lauaarvutitele meenutab Atlandi ookeani keskel T1-klassi supertankeri ümberpööramist. Vastassuund võib tunduda meeldivam, aga kergem on tormi poole liikuda. Seda tõestab kasvõi inimeste arv, kes ei taha kuidagi Microsoft Office'i tarkvarast loobuda.
Linuxi funktsionaalne viljakus on enamikele kasutajatele vähetähtis. Paljud suudaks olla senisega võrreldes sama (eba)tootlikud Notepadi, Calculatori ja Paintiga, rääkimata avatud lähtekoodiga alternatiivist nagu OpenOffice.org. Enamik mõtleb alternatiivi leidmisele ainult siis, kui ilmneb suuremaid probleeme.
Väiksemad, väledamad ettevõtted määravad kindlaks maksumuse eelise, et toota odavamaid ja konkurentsivõimelisemaid tooteid. Manus-Linux (embedded Linux) ehk püsimällu laetud variandid on osutunud edukaks kõigis süsteemides Hiina mobiiltelefonidest pea iga võrgumälukarbini. See võib tähendada, et edu lauaarvutitel on kõigest aja küsimus, või et Linuxi lauaarvuti on kernelist liiga eemaldunud.
Teine miinus on turustuse puudumine, kuna puudub tõeline keskus. Linux on kõigest kaubamärk, mille omanik on selle loonud Linus Torvalds, ja termin, mida kasutatakse tavaliselt opsüsteemi kernelile. Sellist toodet on väga raske müüa.
Paljud reklaamivad aga oma Linuxi-tooteid. Red Hat, Novel, Canonical ja teised võitlevad küll kõik oma pirukatüki saamiseks, aga keegi ei tegele Linuxi kui kaubamärgi arendamisega. Apple ja Microsoft teevad seda oma opsüsteemidega väga edukalt, Linuxil on vastu panna ainult pingviin.
Paljud väidaks, et selle probleemi lahendavad standardid, mis tähendaks, et Linuxi nime kannaks ainult üks distro; teised oleks "Linuxipõhised". Mozilla oskab seda hästi kasutada oma Firefoxi brändis. See on vabalt levitatav ja muudetav, aga Firefoxi nime kannab ainult üks (võõrastest puutumata) üllitis. Kui midagi muudetakse, peab ka uue nime panema.
Näiteks Debian nimetab oma Firefoxi buildi ehk järku IceMonkeyks, sest vajab õigust muudatusi teha ja murrab sellega Mozilla standardeid. See võib tekitada segadust, kui Debiani lauaarvutist Firefoxi otsite, kuid eristab ka kasutajakogemust, mida Mozilla ette nägi. Debiani häkkerid saavad ikka koodiga jännata, kui soovivad. See on kompromiss, mis võib Linuxi sadade distrode maailmas töökindlaks osutuda.Kolmas põhjus on kergem näha kui lahendada. See on põhjus, miks te praegu Linuxit ei kasuta. Lahendus kaotaks kaks eelmainitud probleemi. Nimelt: te ei kasuta praegu Linuxit, sest puudub piisavalt hea põhjus seda kasutada!
Kained eelised nagu paranev turvalisus, jõudlus, kaljukindel stabiilsus ja madal hind ei too inimesi Linuxiusku ümber. Need pole piisavalt erutavad, need on umbes nagu hüpoteegi järelmaksete arvutuspaberid. Mida me tegelikult soovime, on märkimisväärne täiendus, midagi, mille eest üldiselt maksaks.
Ehk peaks keskenduma väärtusele. Jon Corbeti hiljutine kernelianalüüs näitas, et 75 protsenti hiljutistest lisadest pärinevad kinnimakstud tarkvaraarendajatelt. See annab Linuxi "vabadusele" uue konteksti.
Aga suurim väljakutse on vähene seksikus. Uued tooted nagu Apple'i iPad näitlikustavad seda tohutut vahet valusalt. Linux Foundationi tegevjuht Jim Zemlin ütles tabavalt: "Linux võib konkureerida iPadiga hinnas, aga kus on maagia?"
Linuxil on programeerijad, juhid, kogukond, innovatsioon, aeg, oskused. 2010. aastal ja järgneval dekaadil edu saavutamiseks on aga vaja mõnda võlurit!
