5 fakti telerite ajaloost, mida sa veel ei teadnud

 (14)

Prügimägi linnahalli taga
Televiisor Tallinna Linnahalli tagaFoto: Andres Putting

Eestis Norstati läbi viidud telerivaatamise uuringu kohaselt vaatab Eesti elanikest tublisti üle poole ehk lausa 65% inimestest televiisorit vähemalt 1-3 tundi päevas. Naised on sealjuures 67%-ga isegi suuremad telerivaatajad kui mehed. Uuringu kohaselt on Eestis valdav telerite suurus 40-49 tolli, milline pildikast on kodus 44% inimestest. Teleritega seotud uued lahendused murravad inimeste koju juba igal aastal ning täna tundub võimatu ennustada, millised on telerid kas või lähitulevikus kümne aasta pärast. Samsung Eesti juhi Toomas Tiitsi sõnul liigub kogu maailm järjekindlalt sinna suunas, et telerist võib peagi saada valdavalt selline kaup, mida renditakse samamoodi nagu autot ning vahetatakse iga paari aasta tagant välja, et uusimaid tehnoloogialahendusi ja parimat vaatamiskogemust nautida. Küll on aga telerite ajaloos nii mõndagi hämmastavat, mida Sa varem ei pruukinud teada.

Maailma esimene teler näitas 12,5 kaadrit sekundis

Kui tänapäeva televisioonistandardid tunnevad peamiselt kaadrisagedust 25fps (PAL) või 29,97fps (NTSC), siis Šoti leiutaja John Logie Bairdi maailma esimene teler suutis 12 cm laiusele ekraanile kuvada vaid 12,5 kaadrit sekundis. Selline pilt oli küll liikuv, ent tunduks praegusele vaatajale jõnksutav. Selleks, et inimsilmale tunduks liikuv pilt sujuv, peab ühes sekundis olema vähemalt 20 kaadrit.

Seotud lood:

Eestis tulid televiisorid müügile alles 1955. aastal

Kuigi maailmas olid selleks ajaks olemas värviteleviisorid, siis Eestis said inimesed endale esimesed pildikastid soetada alles 1955. aastal. Põhjus väga lihtne – enne polnud nendega siin lihtsalt midagi teha. Samal aastal alustas tööd Tallinna Televisioonistuudio ning siis oli ka Eestimaal telerist üht-teist juba vaadata.

Loe veel

Teleripult tähistas äsja oma 60. sünnipäeva

Kas mäletate, kui veel paarkümmend aastat tagasi tuli kanali vahetamiseks teleri juurde minna ning vastavat nuppu vajutada või lülitit keerata? Tegelikult on juhtmevabad teleripuldid olemas olnud märksa kauem. Robert Adleri 1956. aastal leiutatud ultrahelil põhinevat teleripulti loetakse esimeseks omalaadseks ning see oli maailmas aktiivselt kasutusel kuni 1980ndate aastateni, mil infrapunatehnoloogia senise välja vahetas. Ent mis kõige parem – Adleri pult töötas ilma patareideta!

Tänapäeva populaarne LED-tehnoloogia eksisteeris juba 70ndatel

Ajalooürikud kirjeldavad, kuidas James P. Mitchell arendas ja demonstreeris maailma esimest lamedat LED-tehnoloogial ehk valgust kiirgavatel dioodidel põhinevat televiisoriekraani. Siiski kulus 30 aastat, enne kui teadus suutis välja töötada sellised LEDid, mis suudavad kiirata igat värvi valgust. 2017. aasta alguses toimunud tehnoloogiamessil CES teatas Samsung, et uue QLED tehnoloogia abil suudavad telerid taasesitada kogu värviruumi sajaprotsendiliselt.

Teleri suurus on alates ajaloo algusest 74-kordistunud

Kui maailma esimese teleri ekraani diagonaal oli vaevalt 5 tolli, siis tänaseks toodetud rekordteleri suurus oli lausa 370” ehk 9,4 meetrit ja selle hinnalipikul ilutses 1,7 miljonit dollarit. Kodumajapidamistesse saab täna poest osta või rentida tavaliselt siiski kuni 110-tolliseid telereid, mis on “vaid” 2,8-meetrised.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised