2000-2009: tähtsaimad internetitehnoloogiad

 (21)
Kõikvõimas Internet (või midagi sinnapoole)
AFP/Scanpix

Techradar avaldas värskelt ülevaate lõpeva kümnendi kõige tähtsamatest internetilahendustest, ja kes oleme meie, et mõte selle refereerimisest peast välja heita! Nagu arvata võib, muutsid järgnevad saidid ja teenused lühikese ajaga palju.

Enamik on kujunenud paljudele igapäevase võrgueksistentsi lahutamatuks osaks. Aga aitab sissejuhatusest, lugege ise ja meenutage kommentaarides oma kogemusi-elamusi!

1) Napster

Napster ei püsinud kaua käigus: startis 1999. aasta juunis ja sulgus 2001. aasta juulis. mp3-failide jagamine P2P-võrkudes (eesti keeles partner- ja võrdõigusvõrgud) muutis muusikatööstust ja -äri tohutult, paraku ei oska suurtootjad seda siiani enda kasuks hästi tööle panna. Napsteri allakäik algas 2000. aprillis, kui menubänd Metallica kaebas selle autoriõiguste kaitsmiseks kohtusse… aga revolutsiooni ei suutnud keegi peatada!

2) BitTorrent

BitTorrent loodi allalaadimiste kiirendamiseks, aga sellest sai ülipopulaarne keskkond muusika ja filmide jagamiseks. Osad internetipakkujad püüavad seda mitmel moel blokeerida või muul moel ligipääsu piirata, sest BT sööb “ribalaiust” isukalt nagu leiba, aga rahvas on rahakotiga juba selle toetuseks hääletanud.

3) Facebook

Twitter toodab (võrgu)ajakirjanduses rohkem uudiseid, aga Facebook toodab rohkem liiklust. 2004. aasta veebruaris Harvardi ülikooli õppuritele loodud sotsiaalvõrgustik laienes ruttu teistesse kõrgkoolidesse, siis firmadesse ja kogu maailma; sellel on nüüd 350 miljonit aktiivset kasutajat. See tahab olla uue ajastu America Online ja isegi rohkem!

4) AJAX

Asynchronous JavaScript and XML on nn kliendipoolne veebiarendamise tehnika, mis võimaldab veebilehitsejal lehekülge “värskendamata” lisainfot saada ja seega luua näiteks brauseripõhiseid rakendusi, mis ei nõua lisapluginate installeerimist. Google oli esimene suurfirma, mis selle täit potentsiaali aimas (Gmail, Google Maps jms) ning on kujunenud tänu sellele veebipõhise tarkvara liikumise omamoodi postripoisiks.

5) Blogger

Blogger polnud esimene ajaveebide pakkuja, küll aga tõi senise nišihobi massidesse nagu see tänapäeval kahtlemata on. Seda tänu kasutamise lihtsusele ja kiirusele.

6) Twitter

Twitter on vähem menukas sotsiaalvõrgustik kui Facebook, aga viimase kopeerimisind tõestab, et Twitter on siiski tohutult mõjukas. Teenuse tähtsus toetub kahele punktile: võimalus inimesi nende loata jälgida ja tohutu hulk klientrakendusi, millega Twitterile ligi pääseda. See on sotsiaalvõrgustike maailmale sama mis e-kiri kirjavahetuse maailmale.

7) Flickr

Flickr on vähem kui viie aastaga muutnud seda, kuidas inimesed üldse digipildindusse suhtuvad. Sildindus muudab fotode seas orienteerumise lihtsamaks, group poolid võimaldavad kõiges teiste töös osaleda (uudistest kunstini) ja üleslaadimiste ülempiiri puudumine muudab tasulised kontod siiski mõtekaks.

8) Wikipedia

Wikipedia on erakordne saavutus, infokuhi, mille loomine ei maksnud midagi ja ka mille kasutamine on tasuta. See on loomulikult vearohkem kui trükientsoklüpeediad, aga nende parandamine on tunduvalt kiirem ja lihtsam. Wikipedia on kahtlemata üks tänase interneti põhitrumpe.

9) PayPal

Kohe lõpeva kümnendi jooksul on tekkinud ja kadunud nii mõnigi virtuaalne pank, aga PayPali seljatagune on ainult tugevnenud. Nad ei paku parima välimusega ega odavaimat teenust raha maailmas laiali saatmiseks, aga tegemist on siiski soliidse, turvalise ja eduka teenusega. Selle väärtus oli juba 2002. aastal 1,5 miljardit dollarit, mille käis välja praegune omanik eBay.

10) YouTube

YouTube pole lihtsalt muusikavideode ja ekstravagantsete videoklippide vaatamise paik, see on hääletoru kõige erinevamatele gruppidele, viirusturunduse kodu ja üha enam ka iseseisev meediakanal. Kasvanud on ka pakutav kvaliteet: üha rohkem kõrglahutusega klippe ja isegi 1080p resolutsioonis videosid. Edule on kindlasti kaasa aidanud ka Embed-nupuke (manustamise võimalus), millega võõrastele saitidele kiiresti ja mugavalt YouTube’i materjale lisada.

11) Spotify

Loe veel

Muusikastriimingu teenus, mis võimaldab kuulata laule või albumeid praktiliselt ilma puhverdusest tekkiva viivituseta. Kättesaadav seni Rootsis, Hispaanias, Norras, Soomes, Prantsusmaal ja Suurbritannias, eestlastele seega ainus kaheldava väärtusega punkt antud nimekirjas. Brittide sait Techradar näeb Spotifys aga digimuusika potentsiaalset Püha Graali: korralik helikvaliteet, korralik muusikavalik, hea mobiiltelefoniklient, millega kraami arvutist kaasa võtta.

12) Google

Google on hetkel muidugi otsimootorite kuningas, aga siinne koht on välja teenitud pigem tänu muudele ettevõtmistele, mis sellega kaasnevad. Google Docs, Google Maps, Chrome, tulevane Chrome OS, Gmail… Google on tänu sellele lõpeval kümnendil omandanud sama ikoonilise tähtsuse kui Microsoft 1990ndatel.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare