Teise põlvkonna Ford Fiesta ST oli mitmes mõttes silmapaistev auto, millest jäid järeltulija jaoks maha VÄGA suured saapad. Sõidurõõmu ja selle eest küsitava hinna suhet silmas pidades oli tegemist parima kuumpäraga ning liites komplekti veel väga hea juhitavuse, võib see olla üks parimaid kähkusõidukeid, mis on sinist ovaali kandes Euroopa pinnal tehasest teedele lubatud.

Fordi inimestel pidi ilmselt olema kole igav, sest menukile järeltulijat luues otsustasid nad oma elu ise oluliselt keerulisemaks teha, ehk tulla välja eelkäijast suurema ja raskema autoga, mille uus jõuallikas on lisaks väiksemale töömahule ka ühe silindri võrra vaesem.

Kuid hoolimata enesetapjalikust plaanist õnnestus inseneridel kastanid tulest välja tuua ja uus Fiesta ST on jätkuvasti parim (ja lõbusaim) valik väikeste kuumpärade seas. Ühtlasi on see eelkäijast küpsem ja viimistletum auto ja Tallinnast Varssavisse sõites ei käinud mu peast läbi mõttepoegagi, et vajaksin seesuguseks reisiks suuremat ja mugavamat autot. Kusjuures üheks parimaks osiseks on uues keeduses just 1,5-liitrine EcoBoosti nimeline mikromootor, mis parajalt jõuline ja ootamatult ökonoomne. Meie keskmiseks kütusekuluks kujunes reisi käigus 5,6 l/100 km ja Poola kõrvalteedel suutsin ma selle näidu elu eest räheldes kuidagi kuue liitrini kruvida.

Loe lähemalt portaalist WhatCar?