Toyota Corolla: hüvasti, varjunimi
Corolla nime kandev pisike sedaan ilmus esmakordselt tänavatele 52 aastat tagasi. Tagaveolist autot vedas 1100-kuupsentimeetrise töömahuga neljasilindriline mootor, kirjutab Whatcar. Lihtne ja vähenõudlik sõiduk sai kiiresti populaarseks ning miljon autot valmis nelja aastaga. Põlvkonnad vahetusid mõneaastase sammuga, nagu autotööstuses ikka, kuni 2006. aastal jõudis järg kümnendani. Siis otsustas Toyota Euroopas Corolla nime vaid sedaanile jätta, luukpära aga nimetada Auriseks, mis pidanuks mõjuma nooruslikumalt ja ligitõmbavamalt.
Nimi ei riku autot, ütleb eesti vanasõna, ning kompakt-luukpära müüdigi siinmail A-tähe all kahe põlvkonna jooksul. Kuid kaheteistkümnes põlvkond sai vana hea nime tagasi. Mida peale selle veel uut, sai What Car? Eesti Toyota kutsel Madridis uurida.
Alustagem sellest, et näidatud autod kuulusid toodangueelsesse seeriasse, mistõttu ma ei pööranud tähelepanu sellele, kui mõni paneel oleks pisut viltu paigaldatud või värvkate pisut ebaühtlane olnud. Pealegi olid autod veel osaliselt maskeerimiskilega kaetud. Niisiis räägime peamiselt tehnikast.
Uus hübriidajam
Uue Corolla valikus on üks 1,2-liitrine 116 hobujõuga ottomootor ja kaks hübriidajamit. Sõiduautodiislile on Toyota teatavasti selja pööranud ning peab sellises autos isegi ottomootorit teisejärguliseks jõuallikaks. Kuid miks kaks hübriidi?
Samal põhjusel, miks kaks või mitu sisepõlemismootorit – ostjate erinevate soovide täitmiseks. „Väiksem“ hübriid kasutab 1,8-liitrist ottomootorit ja on varasemast tuntud, kuigi mitmeti paremaks muudetud. Ottomootor annab 98 hobujõudu (72 kW) ja 142 Nm, seda vajadusel toetav või asendav elektrimootor aga 53 kW. Süsteemi koosvõimsus on 122 hj (90 kW). Sellest piisab luukpärakerega Corolla paigalt „sajani“ kiirendamiseks 10,9 sekundiga (veidi raskem universaal TS ehk Touring Sports nõuab 11,1 s). Auto tippkiirus on 180 km/h. Mõlema keretüübi keskmine kütusekulu aga on võrdne – 3,4 l/100 km, mis vastab süsinikdioksiidi päästule 76 g/km (NEDC-mõõtemeetodil). Niisiis peaks tegu olema väga ökonoomse sõidukiga.
Kui aga pisut enam dünaamikat soovite, tuleb valida 2,0-liitrise ottomootoriga hübriidajam. Bensiinimootor annab siin 153 hj (112 kW) ja 190 Nm (sealjuures haruldase kasuteguriga 41%), süsteemi koguvõimsuseks aga teatab Toyota 180 hj (132 kW). Ka sellise Corolla tippkiirus on 180 km/h (ilmselt elektrooniliselt reguleeritud), 0-100 km/h jaoks aga kulub luukpäral 7,9 ja universaalil 8,1 sekundit. Ametlik kütusekulu on pisut kõrgem – 3,8 l/100 km.
„Suure“ hübriidi sportlikumaid ambitsioone rõhutavad roolil asuvad käiguvahetuslabad. Üksnes elektrimootori jõul suudab see sõita kuni 115 km/h.
Uus välimus
Sellest rääkides alustame „sisemusest“. Nimelt on uus Corolla valminud Toyota „globaalplatvormil“ TNGA (Toyota New Global Architecture), mis ühelt poolt lihtsustab uute autode konstrueerimist ja teiselt poolt jätab kujundajatele senisest vabamad käed.
Ja ongi uus Corolla eelkäijast (Aurisest) saledam ja sportlikum. Luukpära telgede vahe kasvas 40 mm, nagu auto kogupikkuski. Mis tähendab, et kõik need neli sentimeetrit läksid sõitjate ja nende pagasi heaks. Auto kõrgus vähenes 25 mm, kuid mootorikatte kõrgus koguni 47 mm, mis tuleb kasuks nii auto siluetile kui juhi väljavaatele. Laiusele lisandus 30 mm, raskuskese aga õnnestus 10 mm võrra madalamale lasta.
Universaali TS telgede vahe suurenes koguni 100 mm – 2700 millimeetrini.
Corollat pakutakse 11 värvitoonis, millest neli on uued. Näitamaks värvinimede loojate fantaasialendu, mainime need siin ära: Oxide Bronze Metallic, Emotional Red 2, Precious Silver ja Phantom Brown.
