TEST: Chevrolet Särakas: auto, mida vead tanklasse vaevalt korra kvartalis
Chevrolet Volti nimi kõlab eesti keeles natuke kohatult, kuna mingeid rasvavolte, mingit ameerikalikku ülepaisutatust selle auto juures näha pole mitte kusagil. Miks siis mitte anda autole meie emakeelne nimetus? Tehakse ju suurematel turgudel ikka nõnda, meenutagem või VW Golfi, mis USAs Rabbiti ehk Küüliku nime all müügil oli. Ja miks peaks vaid suurematele turgudele vastu tulema!
Chevrolet Särts, Surts või Särakas on täpselt nagu Opel Ampera, mida mõni kuu tagasi Hollandis videotestisime (vt. klippi allpool!). See ongi täpselt sama auto. Üksnes esituled ning logod on teised, muu kõik on absoluutselt sama. Ent Ampera koon on tegelikult Volti, vabandust, Säraka omast kenamgi. Ning Ampera on ju Opel ehk Euroopa põhjaga automark. Miks siis veel samas kohas samal ajal täpselt sama autot veel teise, veidi võõrama margi embleemi all müüa?
Rool on rool
Tundubki äärmiselt kummaline, otse kilplaslik, ent olles mõlema masinaga sõitnud, soovitan kindlasti Chevrolet Volti. Ei, mitte selle pärast, et Amperale auväärset eestikeelset nime keerulisem välja mõtelda on. Hoopis seetõttu, et esiteks on Volt prii Ampera juures äärmiselt halva mulje jätnud, terve selle suurepärase sõiduki otse jänni jätnud totaalselt uimasest roolivõimendusest, mis jättis mulje, et rooli ja esirataste vahel on ühenduslüliks keksukumm. Või nagu rooliks autot raadionuppu keerates.
Ka Särakal on elektriline roolivõimendus, ent see on programmeeritud jäigemaks, mis ei anna autole küll tavalise võimendusega võrreldavat tunnetust, ent on Amperast hoopis parem. Säraka juht saab seda 9sekundilist kiirendusaega 100 km/h'ni ning kõigi nende 111 elektrilise kilovati ja 370 Nm väände pakutavat lineaarset, sujuvat ja tugevat tõmmet täieliselt ka kurvides nautida.
Hingehind
Teiseks on Volt, mis lähikuudel ka Eesti tarbitaje ette tuuakse, Amperast veidi soodsam. Kahjuks küll mitte poole soodsam, ent odavam ikkagi. Täpset hinda veel teada pole, ent kui arvestada, et Ampera eest küsitakse peaaegu 50 000 eurot, millega saaks juba üle 400-hobujõulise 6,2-liitrise V8 mootoriga Chevrolet Camaro kabrioleti omanikuks, siis küllap jääb Voldi hind ka kusagile 40 000 ja 50 000 vahele. Ning Eesti riik nende autode (Ampera ja Säraka) hinnast 18 000 eurot kinni ei maksa, sest elektrimootorile, mis 80 puhtelektrilist kilomeetrit tagab, lisaks on ju nende autode pardal generaatorina töötav 1,4-liitrine bensiinimootor kah veel. Et saaks linnas vaid elektriga sõita ning teinekord tõepoolest sama sõidukiga Tartusse põrutada, käitades bensiinimootorit elektrit tootva tehasekesena kapoti all.
Keskmine Säraka klient maailmas tangib oma autot iga 1600 km järel ning seni on Särakatega üle maailma sõidetud kokku ära üle miljoni miili ehk 1,6 miljoni km, millest puhtelektriliselt läbitud kaks kolmandikku. See paneb mõtlema, et kui ka Eesti karmis talves too elektriline autonoomia 40-50 km peale langeb, saab enamik Säraka omanikke ikkagi töö, kodu ja hobikohtade ning kaubamajade vahel liigeldes, tööl ja kodus masinat laadides, hakkama enamasti vaid elektrimootiriga. Mistõttu satub selline inimene oma autoga bensiinijaama tankima ehk tõesti vaid korra kvartalis...
See kõik teeb rõõmsaks. Nüüd on aga ikkagi kuidagi sellest hinnast vaja lahti saada. 20 000 eurot lihtsast plastist sisustuse ja vaid kahe, vähese pearuumiga tagaistmega sõiduki eest oleks tegelikult aus. Teisalt arvestagem ka sellega, et bensiinile ei kulu ju peaagu midagi. Ametlik keskmine arvestuslik kütusekulu on Särakal 1,2 l/100 km ning seda mudelit käsitletakse ikka nišitootena.
Kuidas Särakas sõidab ning milline välja näeb väljast ja seest, seda vaata Opel Ampera videotestist, sest, nagu öeldud, autod on ju täpselt samad. Välja arvatud elektrilise roolivõimendi seaded.
Jälgi Forte autouudiseid ka Twitteris!
