Lugejad: Lumeketid teevad esiveolisest autost tõhusa maasturi!
Ketikasutaja: „Meie perel on lumekettide kasutamisega suured kogemused - elame järsul nõlval ja iga kord koju ja tööle minnes peame ületama mäe - ühelt poolt üles ja teiselt poolt alla. Maasturit ei ole tahtnud osta - kui see üks kilomeeter välja arvata, on kõik meie sõidud headel teedel. Kogemus on väga hea - lumeketid teevad esiveolisest autost väga tõhusa maasturi.„
„Tavalise auto puhul on nad raskete teeolude puhul hädavajalikud ja töötavad väga hästi libeduse ja paksu (meie puhul kuni 30-40 cm) lume puhul,“ jätkab Ketikasutaja. „Vajalikud oleks nad igale autole väiksematel teedel, kui on tegu vettinud lörtsiga (väga sage) või jäätunud teega. Täielikus jääs tee puhul (mida meil on siin päris mitu korda ette tulnud) on ketid asendamatud - kui auto pidurdades kontrollimatult nõlvast alla liugleb, pole ka neliveolisest maasturist abi. Jää vastu nelikvedu ei aita. Küll aga ketid. Super!“
„Allapanemine võtab meie pere meespoolel umbes minuti, alt ära võtmine ka,“ kiidab Ketikasutaja asjatundlikult edasi. „Vähem kogenumal võib see võtta mitu minutit, aga ilmselt see sõltub ka sellest kui kvaliteetsed ketid on. Meil on kõige odavamad, kallimate puhul on just alt ära võtmine väidetavalt mugavam. Kokkuvõttes - tegu on väga-väga vajalike asjadega igale maapiirkonnas elavale autojuhile. Huvitav, et Eestis neid nii vähe kasutatakse - just Lõuna-Eesti maastikul oleksid nad lühikestel otstel väga asendamatud.“
Uku on eelkõnelejaga nõus: „Kasutan lumekette nüüd juba teist talve. Esiveolisele autole annavad need uskumatult hea läbivuse. Kõige paksem lumi, kust ma kettidega olen läbi läinud, oli 15-tollise ratta kõrgune. Muidugi on tulnud ka läbida kõrgemaid tuisuvaale, ent need on läbitud hooga. Kasutan kette ka teedel liikumiseks: pooleks tunniks poodi sõites pole mõtet vahepeal neid alt ära võtta, teedel kannatab 70km/h täitsa liigelda.“
„Politsei on mind kõrvalteedel kettide pärast kinni pidanud,“ märgib üks teine kommentaator. „On küsitud "kas ikka on vaja?", kuid mingit noomitust või trahvi pole keegi mõelnud teha. Muidugi haljal asfaldil on ketiga mõeldamatu sõita, kuna esiteks kett hävib ja ka teekattele ei ole kõige parem. Kruusateedel aga neid probleeme pole. Esimesed ketid hankisin ca 2000 aastal, kestsid ligi 5 aastat enne kui oli vaja lappima hakata. Esiveoline ja kõrge, 21-senitmeetrise kliirensiga auto läks kettidega niikaua kuni rattad midagi tahket puutusid.“
„Soovija peab enne kettide ostu oma autot uurima - kas kett üldse mahub rattaga koos sildadele, võibolla on näiteks amort (vedrukanduri kauss) liiga lähedal, kui palju annavad rattad sildadega liikuma, võibolla on suurema liikumise/väände korral võimalus, et ratas puutub kuhugi rattakoopasse - koos ketiga laastab selline ratas koopa korralikult,“ pakuvad lugejad asjalikku nõu. „Kiirema sõidu korral tuleb arvestada riskiga et kett võib sõidul puruneda ning autole mingeid vigastusi tekitada. Seepärast ei soovita sõita 70 km/h, kuigi saab. Ohutu on kuni 40-50 km/h, normaalne 30 km/h. Paksus lumes või libedal nagunii kiiremini väga ei saa..“
Jälgi Forte autouudiseid ka Twitteris!
