LPG ja CNG sõidukite valik laieneb pidevalt
• Hinnad ei erine oluliselt nn. tavaautodest
• Surugaasile koidab Euroopas helge tulevik

Kära-ja kuulsusrikkalt alanud ELMOst on saanud isata laps- kuniks vanemapalk jooksis, oli elu ilus; euronisast võõrutatuna vaadaku ise, kuidas ellu jääb.

Euroalas taas kasvule pööranud inflatsioon, Eesti valitsuse aktsiisitõusude kava ja maailmaturu palavikukrambid bensiini-ja diislikütuse hinda pikas perspektiivis odavamaks ei tee.

Nii vaatavadki teadlikumad kodanikud üha enam gaasiga liikuvate autode poole ning tootjad omakorda võtavad järjest valikusse nii LPG (vedel(auto)gaasi) kui CNG (suru(maa)gaasiga) liikuvaid mudeleid.

Lähitulevik tundub olevat pigem surugaasi-sõidukite päralt, sest IEA (Rahvusvaheline Energiaagentuur) analüüsi põhjal on just CNG see, mis maailma käegakatsutavalt autode heitgaasidest vabastab: surugaasil liikuv keskklassi sõiduk on täna kuni kolmandiku heitmevabam bensiinimootoriga analoogist.

Eestis saab võimaliku keskkonnasõbralikkuse ja kulude kokkuhoiu võtmeküsimuseks tanklate võrgustiku arendamine, mudelivalik on juba täna piisav, et pakkuda midagi igale maitsele.

Liitri kaupa kallamine esialgu populaarsem

Kõige levinum on LPG (Liqufied Petrol Gas) ehk veeldatud naftagaas, eesti keeles lihtsalt vedelgaas. Vedelgaas koosneb propaanist (C3H8) ja butaanist (C4H10). Sõltuvalt aastaajast ja regioonist võib nende komponentide suhe muutuda vahemikus 55-60/45-40%. LPG oktaanarv kõigub 99-102 vahel.

Vedelgaas on bensiinile kõige lähem alternatiivkütus ja Eestis on selle kütusena kasutamise traditsioon pikem kui surugaasil. Ka tuttav punane balloon kööginurgas, mis on tänaseni mõnes maakodus pannkookide ja pajaroa vundamendiks, sisaldab sama, liitrites mõõdetavat vedelgaasi, mida tangivad arvukad LPG-seadmega autod.