Eestlased: tulevikus me bensiiniga ei sõida

Eurobaromeetri värske kliimamuutuste teemalise uuringu järgi usub 82 protsenti eestlastest, et aastaks 2050 sõidavad autod efektiivsema kütusega kui bensiin või diisel.

Selle näitaja pooltest on Eesti ELi viies riik. Tabeli tipus troonib
Rootsi, kus tõhusamate autokütuste võidukäiku usub 87 protsenti inimestest. Kõige skeptilisemad riigid on Bulgaaria, Poola ja Rumeenia.

„Selline avatud hoiak tehnoloogiliste uuenduste vastu on hea eeldus, et
Eestist võiks kujuneda omamoodi hübriidriik, kus majanduse arendamine ja
loodusvarasid hoidev käitumine on kokkusulandunud,“ kommenteeris
uuringutulemusi keskkonnaminister Keit Pentus.

Eestlased on optimistlikud ka taastuvenergia kasutamise tuleviku osas.
92 protsenti arvab, et tuule- ja päikeseenergiat tarvitatakse 2050. aastal kas kindlasti või tõenäoliselt rohkem kui täna. Selles küsimuses olid kõik ELi riigid üsna ühel meelel.

Koos skandinaavlaste, brittide ja sakslastega eeldab ka Eestis enam kui
pool rahvast, et kasutame tulevikus energiat palju säästlikumat. Kogu
Euroopa Liidus on vaid 4 protsenti nii pessimistlikke inimesi, kelle meelest oleme 2050. aastal energiaga ümber käimisel vähemefektiivsed kui täna.

Keskkonnaministrile ei olnud eestlaste säästmismeelsus üllatuseks.
„Eestlastele on üldiselt ikka omane olnud pragmaatiline ellusuhtumine,
mis on õhutanud otsima kokkuhoidlikkemajandamisvõimalusi ja õpetanud
saavutama kõikides eluvaldkondades võimalikultväikese kuluga võimalikult
head tulemust. Loodusvarade säästmisel on sellesellusuhtumises järjest
tähtsam osa,“ ütles Keit Pentus.

Eestlased näevad rohelisema majanduse ja elustiili poole püüdlemisel ka
majanduslikku motivatsiooni. Ligi 70 protsenti eestlastest usub, et säästlikumale energiakasutusele üleminek ning kliimamuutuste vastu võitlemine aitab kaasa majanduskasvule ja töökohtadeloomisele Euroopa Liidus.

Ka keskkonnaministri arvates tähendab säästlikuma energiakasutuse
võimaluste otsimine lõputut tööpõldu inseneridele, teadlastele,
arhitektidele, aga ka nendele, kes uuenduslikke lahendusi reaalselt ellu
viima hakkavad. „Oleme pikalt rääkinud vajadusest nn tarkade töökohtade
järele. Loodusressursside säästlikum kasutamine toetab otseselt
just taoliste nutikate töökohtade loomist,“ lisas Pentus.

Eurobaromeetri kliimamuutuse-teemaline uuringviidi Eestis läbi selle
aasta juunis, kokku küsitleti 1001 inimest.