Eesti kui isejuhtivate sõidukite testriik

 (18)
Eesti kui isejuhtivate sõidukite testriik
Uber testib oma isejuhtivat autot USA-s San Franciscos. (Foto: Wikimedia Commons / Diablanco)

Riigikantselei kuulutas möödunud kuul välja hanke isejuhtivate sõidukite kasutuselevõtmise analüüsimiseks ja ettevalmistamiseks.

Hanke võitja üheks ülesandeks on isejuhtivate sõidukite suurtootjate ja tehnoloogiaarendajate Eestisse meelitamine ja seda eesmärgiga alustada sõidukite testimist Eestis juba 2017. aastal eesistumise raames.

See on Eesti esimene samm pakkuda end välja arendus- ja testkeskkonnana autonoomsete sõidukite võidujooksus ning ka oma õiguskeskkonda arendades anda tuul tiibadesse innovatsioonilainele majanduses.

Autonoomsete sõidukite arendustegevus on viimaste aastate jooksul hüppeliselt kasvanud. Juba on kättesaadavad sõidukid, mis suudavad end ise parkida ning hoida nii sõidurida kui ka pikivahet.

Isejuhtivaid sõidukeid arendavad nii tehnoloogiaettevõtted (nt Google) kui ka autotootjad (nt Volvo). Tesla täiustab oma autosid isejuhtimist võimaldava riist- ja tarkvaraga ning Uber töötab välja isejuhtivaid taksosid.

Kui tehnoloogia arengut on võimalik mõõta kuudega, siis õiguse arengut peab samas mõõtma sageli aastakümnetega.

Õiguslike raamide mõttes elame me endiselt aastas 1968, mil võeti vastu teeliikluse konventsioon. Selle kohaselt peab igal liikuval sõidukil olema juht, kes on igal ajahetkel võimeline oma sõidukit kontrollima ja vajalikke manöövreid tegema.

Võib arvata, et 1968. aastal kasutatud sõidukite puhul polnud muu variant mõeldavgi. Olukorras, kus GPS-signaal avati tsiviilkasutusele alles 2000. aastal, oli sõidukite iseseisev navigeerimisvõime kauge unistus.

Seotud lood:

Konventsiooniga on liitunud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid peale Ühendkuningriigi ja Hispaania. See tähendab, et konventsioonist tulenevad piirangud kammitsevad ka selliseid autotööstusega riike nagu Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia.

Just viimatimainitud, koos Austria ja Belgiaga, on teinud ettepaneku muuta konventsiooni selliselt, et see lubaks juhi rolli sõiduki juhtimisel vähendada.

Valdkonna ekspertide hinnangul alustatakse konventsiooni ümbersõnastamisega rahvusvahelisel tasemel alles 2019. aastal.

On selge, et konventsiooniga mitteliitunud riikidel (näiteks Ameerika Ühendriigid) on isesõitvate autode testimisel oluliselt vabamad käed.

Käesoleva aasta septembris avaldas USA transpordiministeerium juhised autonoomsete sõidukite ohutuks arendamiseks. Juhistes mööndi, et uute tehnoloogiate tõus on möödapääsmatu ning isejuhtivatest autodest võib saada suurim murrang pärast isiklike sõidukite kasutuselevõttu.

Mõni päev pärast juhise avaldamist ilmunud juhtkirjas nägi ka Barack Obama isejuhtivates autodes võimalust parandada inimeste liikumisvõimalust ning suurendada liiklusohutust (94% Ameerika autoõnnetustest tulenevad inimkäitumisest).

Seega võib ütelda, et ülemaailmne võidujooks käib mitte ainult autonoomsete sõidukite arendamises, vaid ka arendus- ja testkeskkonna loomises ja pakkumises.

Olukorras, kus õiguslikud raamid on jäänud tehnoloogiliste võimaluste jaoks liiga kitsaks, võidab kiireim kohaneja. Eesti püüd selles võidujooksus osaleda ning hea õnne korral teisi ka edestada, on ainult kiiduväärt.

Õiguskeskkonda arendades on Eestil võimalus meelitada ligi välis- ja kodumaiste ettevõtete investeeringuid ning anda seeläbi panus nii majandusse kui ka innovatsiooni

Erinevatel automatiseerituse tasemetel on erinevaid definitsioone ning juba mõnda aega on olnud vajadus need ühtlustada, et soodustada selgust ja järjepidevust.

Seetõttu kinnitab käesolev eeskiri SAE rahvusvahelised automatiseerituse tasemete definitsioonid. Need jagavad sõidukid tasemete vahel vastavalt, et "kes mida teeb ja kuna".

Üldiselt:

- SAE tase 0, juht teeb kõike;

- SAE tase 1, automatiseeritud süsteem suudab pakkuda juhile abi mõnede juhtimistoimingute sooritamisel;

- SAE tase 2, automatiseeritud süsteem suudab ise sooritada mõningaid juhtimistoiminguid, samal ajal kui juht jälgib sõidukeskkonda ja sooritab ülejäänud juhtimistoimingud;

- SAE tase 3, automatiseeritud süsteem suudab ise sooritada mõningaid juhtimistoiminguid ja jälgida teatud juhtudel sõidukeskkonda, kuid juht peab olema valmis uuesti kontrolli üle võtma, kui automatiseeritud süsteem seda nõuab;

- SAE tase 4, automatiseeritud süsteem suudab ise sooritada juhtimistoiminguid ja jälgida sõidukeskkonda ja juht ei pea kontrolli uuesti üle võtma, kuid automatiseeritud süsteem toimib ainult teatud keskkondades ja teatud tingimustel;

- SAE tase 5, automatiseeritud süsteem suudab ise sooritada kõiki juhtimistoiminguid samadel tingimustel nagu juht.

Tabeli allikas: SAE International, Scientific American

Valitsuse tegevusprogramm, hanke viitenumber: 178904

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare