Autoentusiasti ABC: mida tähendab “must number” ja kuidas vanasõiduk arvele võtta?

 (2)

Autoentusiasti ABC: mida tähendab “must number” ja kuidas vanasõiduk arvele võtta?
accelerista.com

Autoentusiastide ja vanasõidukite kollektsionääride hulk kasvab Eestis aasta-aastalt. “Vanake” nõuab sõidukorras püsimiseks kõvasti aega ja tööd. “Must number” on suur tunnustus omanikule, kes on viitsinud auto tänavaleviimise nimel vaeva näha. Selgitame, mida “must number” tähendab ja kuidas vanasõiduki tunnustamine täpselt toimub.

Artikkel ilmus maikuu ajakirjas „Vanad Veljed“. Autor Indrek Sirk Eesti Vanatehnika Klubide Liidust.

Liiklusseaduse paragrahv 83 ütleb, et vanasõiduk teaduse või tehnika arengut kajastav, ajaloolis-kultuurilise väärtusega, kollektsionääridele või muuseumidele huvi pakkuv sõiduk, mille valmistamisest on möödunud vähemalt 35 aastat ja mis on vanasõidukina tunnustatud.

Sellistel vanasõidukitel on õigus kanda musta põhjaga numbrimärki, mis näitab, et sõiduk vastab vanasõidukina registreeritava sõiduki tehnonõuetele ja originaalsusele kehtestatud nõuetele.

Kuidas teada, kas teie vana auto, buss või mootorratas on musta numbri vääriline ning kuidas saab vanast tehnikast tunnustatud vanatehnika? Selguse saamiseks on Eesti Vanatehnika Klubide Liidu liikmed koostanud vanasõidukina tunnustamise käsiraamatu, mis maikuus esimest korda trükituna eriväljaande „Vanad Veljed“ vahel ilmus.

Loe veel

Seotud lood:

SÕIDUK

Vanasõiduki tunnustamiseks peab kõigepealt olema sobilik sõiduk. Et üldse jutule saada, peab sõidukil vanust peab olema vähemalt 35 aastat. Põhimõtteliselt võiks musta numbriga tunnustada ka jalgrattaid, kuid tunnustamise protseduur on loodud siiski mootorsõidukeid silmas pidades.

Järgmiseks tuleb sõiduk hinnata originaalsuse ja tehnilise seisukorra mõttes. Originaalsuse osas on vanematele sõidukitele tehtud leebemad nõuded, kuna neile on raskem originaalseid varuosi leida. Näiteks 1929. aasta DKW mootorratta originaalsus peab olema vähemalt 70%, 1975. aasta IZ Planeta oma aga vähemalt 95%.

Originaalsus on sõltuvuses valmistamise aastast:

  • a) valmistamisajaga enne 1. jaanuari 1930 – vähemalt 70 % ulatuses;
  • b) valmistamisajaga alates 1. jaanuarist 1930 kuni 31. detsembrini 1945 – vähemalt 75 % ulatuses;
  • c) valmistamisajaga alates 1. jaanuarist 1946 kuni 31. detsembrini 1960 – vähemalt 85 % ulatuses;
  • d) valmistamisajaga alates 1. jaanuarist 1961 kuni 31. detsembrini 1970 – vähemalt 90 % ulatuses;
  • e) valmistamisajaga alates 1. jaanuarist 1970 ja vähemalt 35 aastat tagasi – vähemalt 95 % ulatuses.

Originaalseks loetakse ka koopiadetailid, mis on originaaliga äravahetamiseni sarnased. Sellele sarnasusele annavad hinnangu eksperdid. Autod on jagatud seitsmesse ja mootorrattad kahte hindamisgruppi ning kehtib põhimõte, et igas hindamisgrupis peab minimaalne originaalsus olema täidetud.

Lisaks originaalsusele hinnatakse ka sõiduki tehnilist seisukorda. Esmane nõue on, et sõiduk peab vastama valmistaja nõuetele. Pidureid ja heitgaase ei mõõdeta, kuid näiteks pidurid peavad olema töökorras ning lekkeid ei tohi sõidukil olla.

Hindamine toimub välise vaatluse ja proovisõiduga. Tulesid ja elektrilisi agregaate kontrollitakse ka valmistajanõuetele vastavalt, mis tähendab, et need peavad olema töökorras ning õigesti reguleeritud.

Tehnilise seisukorra hindamine on oluline, kuna vanasõidukina tunnustamise tulemina saab sõiduk kohe ka ülevaatuse neljaks aastaks. Väga suurt tähelepanu pööratakse sõiduki välimusele. Eesmärk on musta numbriga näha sõidukeid sellises seisundis, nagu nad omal ajal olid.

Seetõttu on nõutav originaaliga samaväärne värvkate ning korrosiooni ja värvikahjustusi nähtaval välispinnal ei aktsepteerita. Ilusa, aga originaalile mittevastava värviga musta numbrit ei saa. Täpsemad nõuded ja hindamise kriteeriumid on vanatehnikaklubid ja eksperdid kokku leppinud läbi ühiste arutelude ning need põhimõtted on käsiraamatu kaante vahel.

EKSPERDID

Hindamist, kas väljastada autole must number, teostavad vähemalt kaks eksperti. Ekspertide nimekiri koos kontaktandmetega on avaldatud käesolevas ajakirjas ja Maanteeameti kodulehel.

Soovitav on ekspertidega kontakteeruda juba taastamise ajal, et saada nõu taastamistööde nõuete osas. Nii on hiljem lihtsam, kuna vajalikud muudatused saab teha juba töö käigus.

Kui ekspertide nimekirjast sobivat inimest ei leia, siis aitab Eesti Vanatehnika Klubide Liidu juhatus selle leida. Kontaktisikuks on selles küsimuses Tõnu Piibur, kellega võib julgelt ühendust võtta.

Eksperte on 28, kuid igat marki ja mudelit viimase mutrini nad ikka ei tunne. Seetõttu on hindamisel kehtestatud põhimõte, et hindamisele esitaja peab ka ise esitama vajalikke raamatuid, brošüüre ning fotosid, et ekspertidel oleks võimalik hinnata originaalsust.

Kui mingites detailides jääb ebaselgus, siis otsustab ekspert, kas ta loeb selle originaalseks üldise sobivuse poolest või mitteoriginaalseks kuni sõiduki omaniku poolt vastavate andmete esitamisel.

Nõukogude Liidus valmistatud ning muude meie maal rohkem levinud sõidukite puhul on üldiselt eksperdid pädevad ja jagavad hinnatavaid sõidukeid vastavalt oma spetsialiseerumisele.

Haruldasemate sõidukite puhul on hindamise protseduurid ka pikemad ning omanik peab olema valmis esitama vajadusel täiendavaid andmeid. See on nii hindajate, sõidukiomaniku kui ka meie kõigi huvides. Must number tuleb anda asja eest…

TUNNUSTAMISE AKT

Eksperdid koostavad hindamise kohta akti, mis pärast lõplikku vormistamist antaks omanikule ning on aluseks registritoimingu tegemiseks liiklusregistris. Sõiduki ülevaatamisest kuni akti saamiseni tuleb arvestada umbes kahe nädalaga.

Ekspertidele hüvitatakse hindamisega seotud kulud ning Eest Vanatehnika Klubide Liidule tuleb tasuda 30 eurot akti väljastamisega seotud kulude katteks.

Vanasõidukiks tunnustamise akti kehtivuse aeg 12 aastat, mis tähendab, et sõiduk registreeritakse vanasõidukina tähtajaga 12 aastat tunnustamise akti väljastamise ajast, st väljastatakse registreerimistunnistus tähtajaga 12 aastat.

Tähtaja möödumisel tuleb sõiduki omanikul taotleda uut vanasõidukina tunnustamist ning vahetada registreerimistunnistus.

Pärast vanasõidukina registreerimise tähtaja möödumist on omanikul õigus muuta registriandmeid ning kasutada sõidukit edasi nn tavasõidukina. Selleks tuleb esitada avaldus ja tagastada vanasõiduki registreerimismärk.

ASJAAJAMINE LIIKLUSREGISTRIS

Vanasõidukiks tunnustamise akt ei asenda sõiduki dokumente. Sõiduki registreerimiseks liiklusregistris tuleb ikka esitada ka omandiõigust tõendavad dokumendid. Vanasõidukiks tunnustamise akt lihtsustab registreerimiseelset ülevaatust ning registriandmete täitmist.

Vanasõidukina registreerimisel tasutakse riigilõivu üldises korras. 2017. aastal on registriandmete muutmise ja uue registreerimistunnistuse väljastamise riigilõiv 20 eurot, registreerimismärgi eest autol 62 ja mootorrattal 30 eurot.

Kui sõiduk ei ole varem liiklusregistris registreeritud, siis tuleb tasuda sõiduki esmase registreerimise riigilõiv 130 eurot.

Vanasõidukina registreerimiseks on soovitatav eelnevalt informeerida vastavat Maanteeameti liiklusregistri bürood, kuna vanasõiduki registreerimismärke ei pruugi igas büroos olla pidevalt kohapeal olemas.

Vanasõidukina registreerimine ei ole kohustuslik, kuid vanasõiduki registreerimismärk väljastatakse ainult vanasõidukina tunnustatud sõidukile. Vanasõidukitega seotud regulatsioonid (kasutuspiirangud, soodustused jne) laienevad üksnes vanasõidukina registreeritud sõidukitele.

MIS KASU ON MUSTAST NUMBRIST?

Üldiselt on must number kvaliteedimärk sellest, et see sõiduk on väga heas tehnilises seisukorras ning kõrge originaalsusega.

Vanasõiduk ei ole mõeldud igapäevaseks kasutamiseks ning vanasõidukina tunnustatud sõiduki tehniline seisukord peab olema väga hea.

Ülevaatust teostatakse vanasõidukile iga nelja aasta järel. Sundkindlustust vanasõidukitele ei ole, kuid tänavale sõites peab ikka kindlustusleping olema sõlmitud.

Vanasõidukitega arvestatakse ka muute maksude kehtestamisel, näiteks kavandatav teekasutustasu ei laiene vanasõidukitele.

Vanasõidukite pildid ja tehnilised andmed avaldatakse ka teistele huvilistele, et propageerida harrastust ning jagada kogemusi ja teadmisi.

accelerista.com

KUST SAAB VÄLJAANNET “VANAD VELJED”?

Eesti Vanatehnika Klubide Liit on 2000. aastal seltsinguna loodud ning 2014. aastast MTÜna tegutsev katusorganisatsioon, mis ühendab enam kui 400 vanatehnikahuvilisega 10 vanatehnikaklubi.

Liit korraldab vanasõidukite tunnustamist ning vanasõidukite registri pidamist, esindab vanatehnikahuviliste huve ning korraldab iga viie aasta tagant Vanasõidukite Suursõitu. Seda kõike ikka hobi korras ning klubidesse kuuluvate harrastajate abil.

Nüüd on taastatud 15 aastat tagasi unustusse vajunud traditsioon ning välja on antud EVKL häälekandja „Vanad Veljed“ viies number.

Seekordne ajakiri on põhiosas pühendatud vanasõidukite tunnustamise 10. aastapäevale ning sisaldab ülevaadet „musta numbri“ ajaloost, samuti nimekirja ligi 400 erinevast sõidukist, mis kümne aasta jooksul on saanud vanasõiduki tunnustuse.

Ajakirja vahelt leiab ka käsiraamatu, mis on väärt abimees nii vanatehnika tunnustamise ekspertidele kui ka autode-mootorrataste taastajatele. Teema “must number” leiab seal põhjalikku käsitlust.

Lisaks Eesti tehnikamuuseumite giid, vanatehnika ürituste kalender 2017, veel tutvustatakse liidu liikmeid, räägitakse vanatehnika hindamisest naaberriikides ning avaldatud on ka musta numbri ekspertide nimekiri koos kontaktidega.

Väljaannet “Vanad Veljed” koos selle juurde kuuluva käsiraamatuga saab soetada enamikelt vanatehnikaüritustelt ja Laitse RallyPargist ning Pärnu Vanatehnika Klubi ja Eesti Vanamootorrattaklubi Unic-Moto kaudu. Väljaanne maksab 10 eurot.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised