73 protsenti läheb raisku: Soome teadur arvutas, kuhu auto kütus täpselt kulub

 (133)

Kütuse kulutamise seisukohast oleks parem, kui auto kunagi ei peatuks. Üks peatumine ja uuesti kiirendamine linnas kulutab sama palju kütust, kui kuluks normaaltempos kilomeetri läbimiseks. Kui peatusi tuleb juba 20 korda päevas, 140 korda nädalas ja 600 korda kuus, on asi juba tuntav ka selget rahakotis.

Turu kutsekõrgkooli lektor Markku Ikonen arvutas täpselt välja, kuhu auto kütus kulub. Selleks kasutas ta viienda põlvkonna Volkswagen Golf 1,6 FSI-d, mis oli valminud ajavahemikus 2003-2008. Arvutusel oli keskmiseks sõitmine 100 km/h kiirusega tasasel maanteel, vahendab Helsingin Sanomat. 

73 protsenti kütuse energiat läheb raisku juba mootori sees, ehk mootori kasulikkusprotsent on 27. See number tähistab seda kui palju energiast tegelikult liigutab autot. Ülejäänu kulub soojusele, ehk läheb raisku. Linnaliikluses läheb raisku veelgi enam.

Mida juht saaks teha?

  • Väldi kiirendusi. Linnas kulub kiirendustele kaks korda rohkem kütust kui ühtlasele sõidule. Pikem teekond on igatahes ökonoomsem, kui sellel ei pea peatusi tegema.
  • Soojenda mootorit.  Külma ilmaga vajab mootor käivitamiseks rohkem kütust. Seitsmekraadises pakases käivitatud auto kulutab kaks korda rohkem kütust, kui soojas käivitatud auto.
17 protsenti kütusest kulub õhutakistusest jagu saamiseks. Parim kerekuju seetõttu oleks pisarakujuline, suured autod aga just seda ei meenuta. 
Seotud lood:

Mida juht saaks teha?

  • Ainus võimalus oleks sõita pärituules ja soojema ilmaga, kuid kui Golf sõidab 80 km/h vastutuulde 5,56 m/s, kasvab auto kütusekulu ühe liitri saja kilomeetri kohta.
  • Ka õhu tihedus mõjutab. Külma ilmaga suurendab õhu tihedus kütusekulu isegi 15 protsenti.
6,5 protsenti kütusest kulub veerehõõrdumisele. Seda mõjutavad rehvid ja auto mass. Mida raskem auto ja mida suuremad rehvid, seda suurem veerehõõrdumine. Auto kiirus hakkab siin aga mõju avaldama alles üle 120 km/h sõites.

Mida juht saaks teha?

Loe veel

  • Kontrolli rehvirõhku. Liiga madal rõhk suurendab veerehõõrdumist, kui rehv peab lössi mineku tõttu keskenduma oma kuju hoidmisele.  Vali madala veerehõõrdumisega rehvid, need võivad säästa isegi 0,4 liitrit sajale. 
  • Ära sõida auklikul teel või lumelörtsis, talvel eelista liikumist ettesõidetud rattajälgedes. Ka teeaukudes olev vesi suurendab veerehõõrdumist.
  • Sõida kerge koormaga. Isegi auto katusele kinnitatud suusakast tekitab juba kütuselisa ühe liitri võrra sajale.

2,5 protsenti kulub jõuülekandele. Siin on auto kasulikkussuhe hea.

Mida juht saaks teha?

  • Manuaalkäigukast on traditsiooniliselt olnud parem kui automaatkast, aga see ei pea enam paika.
  • Kui autol on automaatkäigukasti mõjutav Eco-süsteem, seda tasub kasutada. Aga kui Eco-süsteem mõjutab gaasipedaali, on seda targem mitte kasutada.

Üks protsent kulub abiseadmetele.  Varasematel autodel töötasid vee- ja õlipumbad mootori peal ja kogu aeg, nüüdsetes autodes on nad aga elektrisüsteemil ja töötavad vaid siis kui neid tegelikult vaja.

Mida juht saaks teha?

  • Kasutada auto elektriseadmeid ja ventilatsiooni nii vähe kui võimalik. Kui istme- ja aknasoojendus ning soojapuhur töötavad täiega, võib auto energiakulutus lausa neljakordistuda.
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare