Uhtna leid tõestab pronksehete valmistamist Eestis Rooma müntidest

 (1)

Uhtna leid tõestab pronksehete valmistamist Eestis Rooma müntidest
Rooma-aegsed mündid Saksamaalt Aargaust. http://www.thehistoryblog.com

Materjaliteadlaste analüüsidest selgub, et 2015. aasta kevadel Uhtnast leitud Rooma müntide koostis on väga sarnane siin valmistatud pronksehete koostisele ehk kinnitust leidis oletus, et Rooma pronksmünte kasutati Eesti aladel ehete valmistamise toorainena.

Vahendab ERR Novaator

Kahe aasta eest leiti Lääne-Virumaalt Uhtnast kokku 51 Rooma münti, neli sõrmust, käevõrude katkeid ja pronksrõngas. Varudi-Vanaküla aardeks nimetatud leid on seni suurim Rooma müntide leid Eestis. Aardest leitud müntide ja ehete koostist analüüsisid Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) materjaliuuringute keskuse teadlased ning andmeid võrreldi Põhja-Eesti toonastest matmispaikadest avastatud sõrmustest tehtud analüüside tulemustega.

“TTÜ materjaliuuringute keskuse laboris Mart Viljuse poolt tehtud energiadispersiivne röntgenmikroanalüüs (EDS) osutas Rooma müntide ja Eestis tehtud ehete koostise suurele sarnasusele,” ütles BNS-ile arheoloog ja Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu numismaatikakogu hoidja Mauri Kiudsoo.

Loe veel

Seotud lood:

Kiudsoo nentis, et muinasaegsete eestlaste jaoks ei olnud Rooma müntide puhul tegemist raha kui maksevahendiga. “Ka muinasgermaanlaste käest hiljemalt 1500 aastat tagasi eesti keelde laenatud sõna 'raha' ei tähendanud algselt mitte maksevahendit, vaid tõenäoliselt hoopis röövsaaki,” märkis ta.

Tema sõnul näitavadki analüüside tulemused veenvalt, et Rooma pronksmünte kasutati siinmail hoopis toormetalli tagavarana ehk siis uute, kohalike ehete valmistamiseks.

Kiudsoo sõnul suurenes Rooma rauaaja teisel poolel ehk aastatel 200–450 siin piirkonnas pronksehte kandmine. „Pronks tuli moodi,“ nentis ta.
Loe edasi siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised