Tätoveeringud muistses Egiptuses: kas mõistatuslike naismaagide märk või preestrinnade tunnus?

 (2)
Tätoveeringud muistses Egiptuses: kas mõistatuslike naismaagide märk või preestrinnade tunnus?
Ka naise kaelal olid tätoveeringudFoto: Egiptuse ametivõimud

Neli aastat tagasi leiti Luxori hauakambrist mumifitseeritud keha, mida kaunistasid mitmed tätoveeringud. Egiptuse võimud teatasid nüüd, et tegemist on muistse usutegelasega, kes suri noorelt, vahendab Sciencealert.

Säilmed võivad kinnitada eelnevat hüpoteesi, et põhjalikud tätoveeringud tõstsid naised Vana-Egiptuses jumalikku või maagilisse staatusesse.

"Teaduslikud ja arheoloogilised uuringud paljastavad, et naine elas umbes vahemikus 1300-1070 eKr ning suri umbes 25 ja 34 eluaasta vahel," ütles kohaliku muististega tegeleva nõukogu juht Mustafa el Waziri eelmisel nädalal. Keha leiti 2014. aastal Deir El-Madina külast.

Kuna säilmetest oli alles vaid kere, oli teadlastel selle omaniku vanuse tuvastamine üpris keeruline. Ka hauakamber oli rüüstajate poolt tühjaks tehtud ning seega ei olnud ka seal mingisuguseid vihjeid hauas viibija isiku kohta.

Samas leidsid arheoloogid, et leitud keha katavad mitmed tätoveeringud, mille hulka kuulusid muuhulgas ka lootoseõied ning istuvad paavianid, mille puhul usuti, et neil on tervendavad või haiguste eest kaitsvad omadused. Enamik kehakaunistustest olid hästinähtavates kohtades, näiteks kõrisõlme peal.

Leitud säilmed Foto: French Institute of Oriental Archeology
Seotud lood:

Lisaks sellele katsid naise keha mitmed Egiptuse jumaluse Horuse silma kujutised. Selliseid kujutisi kasutati valdavalt templites, eriti nendes, kus kummardati Hathorit. Nii hakkasidki uurijad kaaluma, et ehk võib tegemist olla preestrinna säilmetega.

Kui varases Egiptuses koosnesid tätoveeringud valdavalt mustritest, siis esemeid ja olendeid kujutavaid tätoveeringuid hakati tegema umbes aastal 3000 E.M.A. Arheoloogid mõistavad Egiptuse tätoveeringuid paremini kui mitmeid teisi, kuna 1891. aastal leidis prantslasest egüptoloog Eugène Grébaut umbes 4000 aastat vana Amuneti muumia, mida kutsutakse ka vanade tätoveeringute Rosetta kiviks.

Kuna Amuneti kehalt leitud tätoveeringud meenutasid väikestelt usulise otstarbega kujukestelt ja skulptuuridelt leitud kujutisi, arvati, et ka Amunet on Hathori preestrinna. Teadlased ja arheoloogid ei olnud toona aga päris ühel nõul, kas naistel võis olla Egiptuses usuline roll - lihtsalt see, et Amuneti kehal olid pühad sümbolid, ei pruukinud temast teha pühanaist.

Nüüdne leid algatas juba vaibunud diskussiooni taas. Praeguse teooria kohaselt on tegemist kas usulisel eesmärgil tehtud kehakaunistustega, kuid spekuleeritakse ka, et selliseid tätoveeringuid kasutati näiteks haiguste raviks. Värske teadustöö rõhub aga pigem esimesele variandile: uurijate hinnangul oli naisel usuline tähtsus, teise teooria kohaselt muutsid tätoveeringud ta usulise rituaali osaks.

Teadlased viitavad oma hinnangu tõestamiseks sellele, et samast ajaperioodist on olemas mitmeid näiteid naistarkadest. "Meie kogutud andmete kohaselt on tätoveeritud naine kas üks sellistest tarkadest või mingit tüüpi maag," kirjutasid uurijad oma töös. Ka Egiptuse võimud on sama meelt ning usuvad, et tätoveeritud naisel oli Egiptuse ajaloos usuline või müstiline tähtsus.

Mis on kõigi aegade julgeim otsus, mis on Eestis tehtud?


Tänud vastamast ja head loosiõnne!