Põneva ajaloo ja omanikuga sõnastik



Põneva ajaloo ja omanikuga sõnastik
Foto: Rene Haljasmäe

Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus leiduv vene-aserbaidžaani sõnastik on ootamatult põneva ajalooga. Seda nii endiste omanike kui ka kauni köite poolest.

Sõnastiku „Русско-татарский словарь“ koostas 1902. aastal aserbaidžaani valgustaja, dramaturg ja mitmekülgne kultuuritegelane Sultan Məcid Qənizadə (1866–1937).

Tegu on Qənizadə kolmeköitelise „Tatari keele õpiku“ (20. sajandi algul nimetati aserbaidžaani keelt Taga-Kaukaasia tatari keeleks) kolmanda osaga. Aserbaidžaani keelt kirjutatakse Bakuus ilmunud raamatus veel araabia kirjas, tänapäeva aseri keelt ladina tähestikus.

Köide

Raamatu köide on käsitööstuslikult valminud klassikaline poolnahkköide, kus kaane pappserv on enne kattematerjalidega katmist faasitud. Seljaosas ja nurkades on kasutatud musta kitsenahka ning esi- ja tagakaant katab roheline köitetekstiil.

Sisuplokk on õmmeldud kolmele köitenöörile linaniidiga. Seljale (millel neli valeköidet) ja esikaanele on trükitud juugendstiilis tähelaoga kuldtrükis tiitel ja pühendus. Samuti on kuldamist kasutatud rullrattaga ornamenteerimisel. Eeslehtedeks on kasutatud trükitud mustriga paberit.

Tõeliselt haruldaseks teeb raamatu selle esikaanele käsilaos kullaga trükitud pühendus. Luksuslikke köitekaanele trükitud pühendusi kohtab väga harva.

Seotud lood:

Omanikud

Ka raamatu endised omanikud pakuvad huvi. Kaanele trükitud pühendus kõlab nii: „Его Сіятельству Эдиб-у-Султану отъ С. М. Ганіева Баку 1905“ (tema kõrgeaususele edib-u-sultan’ile S. M. Ganijevilt Bakuus 1905).

Käesolev eksemplar on järelikult olnud autor Qənizadə (venepäraselt Ganijev) valduses, kes on lasknud raamatu köita ja lisada kaanepühenduse. Kes on aga kingi saaja edib-u-sultan? Vastuse leiame tiitellehelt. Näeme kahte raamatukogutemplit ja ühte sissekirjutust. Sissekirjutus kõlab: „Из книг Гахама Таврическ. и Одесск. Серайи N. 384“ (Tauria ja Odessa hahhaami Seraja [raamatukogu] raamat nr 384).

Selgub, et raamat on kuulunud ühiskonnategelasele, juudi usulahu karaiimide kõrgeimale vaimulikule, filoloogiadoktor Seraja Szapszałile (1873–1961). Szapszał õpetas ka Iraani (toona Pärsia) pealinnas Teheranis vene keelt Pärsia troonipärijale prints Mohammed Alile. Sellele viitabki kaanele trükitud tiitel „edib-u-sultan“ (pärsia keeles sultani õpetlane).

Pärast Mohammed Ali šahhiks kroonimist 1907. aastal sai Szapszałist valitseja nõunik.
1915. aastal valiti Szapszał Tauria (Krimmi) ja Odessa karaiimide neljandaks peavaimulikuks (hahhaamiks), milleks ta jäi 1919. aastani. Praegune Tallinna ülikooli raamatukukogu raamat jõudis siis Jevpatorijas 1916. aastal asutatud karaiimide rahvuslikku raamatukogusse „Karai-Bitikligi“, mille templi leiame koos samaaegse sissekirjutusega tiitellehe ülaservast.

Hahhaam Szapszał põgenes Krimmi ähvardava nõukogude võimu eest Türki, 1928. aastal valiti ta aga Leedu ja Poola karaiimide peavaimulikuks, kolmandaks Trakai hahhaamiks. Ta asus elama Vilniusesse (toona Poola võimu all olev Wilno), kus ta ka 1961. aastal suri ja on maetud Vilniuse karaiimi kalmistule.

Saatus

Milline oli aga raamatu edasine saatus? Nõukogude võim likvideeris Jevpatorija karaiimi raamatukogu 1929. aastal. Enamik selle raamatuid saadeti Moskvasse toonasesse Lenini-nimelisse ja Leningradi toonasesse Saltõkov-Štšedrini-nimelisse avalikku raamatukogusse. Tõenäoliselt on sõnastik olnud 1929. aastast 1950. aastateni Leningradis. Nagu kõneleb tiitellehel olev ENSV TA keskraamatukogu tempel, on vene-aserbaidžaani sõnastik (kui Leningradi raamatukogu jaoks ülearune dublett) Eesti NSV teaduste akadeemia raamatukogu loomise käigus jõudnud oma praegusesse asukohta.

Lõpetuseks: nagu võime lugeda laenutusi kajastavalt kaardilt, on sõnastikku 1990. aastatel korduvalt laenanud Tallinna aseri kogukonna aktivist Vidadi Mamedov, kes on koostanud ja välja andnud nii aseri-eesti kui ka eesti-aseri sõnaraamatu ning tõlkinud koos Annely Pekkoneniga eesti keelde aserbaidžaani eepose „Däda Gorgudi raamat“.

FORTE TOP

Viimased uudised