Põhja-Koreas suri viimane kuulus USA sõdurist ülejooksik

 (7)

Põhja-Koreas suri viimane kuulus USA sõdurist ülejooksik
James Dresnok Põhja-Koreas.Ekraanitõmmis

James Dresnok pages Põhja-Koreasse aastal 1962. Koos temaga elas riigis aastakümnete jooksul lühemalt või pikemalt kuus USA armeest deserteerunut, kellest viis on nüüdseks surnud. Üks kuuest on riigist lahkunud ja elab Jaapanis.

Seda, kui palju pärast aastail 1950-53 toimunud Korea sõda Põhja-Koreas ameeriklastest sõjavange oli ja kas mõni neist imekombel kusagil vangilaagris siiani elus on, pole täpselt teada. USA kaitseministeeriumi aastast 1953 pärineval hinnangul jäi neid välja andmata üle 900.

Ülejooksikuid, kes USA poolelt pärast Korea sõja lõppu stalinistlikusse riiki pagesid, on aga teada kuus. Neli neist - Dresnok nende hulgas - on tuntumad, kuna elasid seal kaua, olles kõik deserteerunud juba kuuekümnendail. Lisaks neile on teada veel kaks hiljem ära karanud ameeriklast, kelle kohta on vähem infot - aastal 1979 kadus toonasel Lääne-Saksamaal Bayeruthi lähedal asunud baasist korea päritolu ameeriklasest sõdur Roy Chung, kes ilmselt Saksa DV või Tšehhoslovakkia kaudu lõpuks Põhja-Koreasse jõudis. Kuuldavasti oli Chung aastaks 2004 surnud. Aastal 1982 deserteerus veel Joseph T. White, kes küll algul olla Põhja-Korea ametliku info järgi inglise keele õpetajana töötanud, aga uppus ootamatult aastal 1985.

Naine jättis maha ja tribunal ootas

James Dresnok sündis Virginia osariigis 1941. aastal ja teenis algul sõjaväelasena Lääne-Saksamaal. Koju naastes tabas noormeest ebameeldiv üllatus: nimelt avastas ta, et ta naine on vahepeal endale uue mehe leidnud. Seejärel saadeti Dresnok 1960. aastate algul Koreasse, kus tema üksus valvas Põhja- ja Lõuna-Korea vahelist demilitariseeritud tsooni.

Loe veel

Seotud lood:

Seal sattus noormees plindrisse. Ta võltsis linnalubade allkirju ja läks hüppesse, ent kõik tuli ilmsiks ning Dresnok läks tribunali alla. Mees ei hakanud istungit ja otsust ära ootama ning jooksis 15. augustil 1962 päise päeva ajal (teised sõdurid sõid parasjagu lõunat) üle kahe riigi vahel laiunud miinivälja Põhja-Korea poolele. "Olin oma lapsepõlvest, abielust, sõjaväest ja kõigest tüdinenud," ütles Dresnok hiljem ühes intervjuus. "Minuga oli kõik. Oli jäänud ainult üks koht, kuhu minna."

Põhja-Koreas kohtus Dresnok peagi teise ülejooksiku, kolm kuud varem deserteerunud Larry Allen Abshieriga. Peagi järgnes neile veel kaks meest - Jerry Parrish ja Charles Robert Jenkins.

Lahkumine osutus ootamatult keeruliseks

Esialgu ei plaaninud neli ameeriklast igaveseks Põhja-Koreasse jääda, aga riigist lahkumine osutus arvatust märksa keerulisemaks. Aastal 1966 läksid nad küll neljakesi Nõukogude Liidu saatkonda ja palusid poliitilist varjupaika, aga nõukogude ametnikud andsid nad kohe välja. Seejärel otsustas Dresnok olukorraga leppida.

Neli desertööri pandi kokku elama, neid peksti aeg-ajalt valvurite poolt ja sunniti Kim Il-sungi tekste pähe tuupima. Ameeriklasi rakendati ka propagandavankri ette - neist said ajakirjade kaanestaarid ja nad käisid piiritsooni juures läbi valjuhääldite teisi USA sõdureid üle tulema kutsumas. Meestest tehti hoolikalt lavastatud fotosid, kus nad naerulsui justkui kommunistlikus utoopias mõnulesid, pilte lekitati läände. Lisaks mängisid nad mitmetes Põhja-Korea filmides ja ka 20-osalises seriaalis "Nimeta kangelased", kus nende kanda olid ameeriklastest kaabakate rollid. Seeläbi said meestest lausa kohalikud staarid. Dresnokit tundsid põhjakorealased ta rollinime järgi Arthurina, lisaks filmides taidlemisele teenis ta leiba (või riisi) mõningaid Kim Il-sungi kirjutisi inglise keelde tõlkides.

Tappev äi

Abshier suri aastal 1983 ja Parrish aastal 1998. Charles Robert Jenkins tuli aastal 2004 läbi Indoneesia Jaapanisse (see oli võimalik tänu sellele, et talle olid põhjakorealased määranud kaasaks noore jaapanlannast tudengi, kelle nad ise varem röövinud olid), läks saareriigis asuvasse USA sõjaväebaasi ja andis end üles. Selleks hetkeks 64-aastane mees alandati seersandist reameheks, ta jäi ilma kõikidest pensionitest ja saadeti kuuks vangi. Tänasel päeval Jaapanis elav Jenkins kirjutab oma elulooraamatus "Vastumeelne kommunist" ("The Reluctant Communist"), et sai kohe pärast pagemist aru, et on teinud suure vea. Oma deserteerumise põhjusena kirjutab mees raamatus, et talle anti käsk piiritsoonis juhtida agressiivsemaid, provokatiivsemaid patrulle ja see tekitas tas hirmu. Veel käisid kõlakad, et nende üksus saadetakse Vietnami.

Teiste meeste kohta kirjutab Jenkins, et esimesena deserteerunud Abshier oli üsna lihtsameelne, et mitte öelda juhm, kuid heasüdamlik poiss, keda Dresnok ja Parrish terroriseerisid ja kiusasid. Kentucky osariigist pärit kapral Parrish oma põgenemise põhjusest palju ei rääkinud, öeldes lihtsalt, et kui ta koju tagasi läheb, "lööb äi ta maha." Nagu Jenkins kirjutab, olla Dresnok ka teda kümneid kordi põhjakorealaste käsul peksnud.

Dresnokist tehti 2006. aastal ka BBC dokfilm "Crossing the Line", milles ta ise Jenkinsi süüdistusi eitab. Sellessamas filmis ütleb Dresnok, et on eluga Pyongyangis rahul (90ndate näljahäda päevil sai ta erinevalt korealastest jätkuvalt täisratsiooni jagu toitu), siunab orjanduslikku USA-d ja kiidab kohalikku režiimi. Lisaks filmis pajatatule kinnitas Dresnok üksvahe CBSile, et ei lahkuks ka siis, kui talle selle eest miljon dollarit kullas makstaks. Niisiis võib öelda, et isiklikel põhjustel pagenud noorsõdurist sai aastakümnetega üpris veendunud juche-vanake - või vähemalt nii paistab.

Pojad lubavad USA maamunalt pühkida

Ja nüüd on viimane Põhja-Koreas elanud USA ekssõdurist desertöör surnud. Nagu The Guardian, CNN ja paljud teised väliskanalid raporteerivad, kinnitasid seda ta kaks poega eelmisel reedel ühel Põhja-Korea riiklikul veebilehel avaldatud intervjuus.

Dresnoki pojad Theodore Ricardo Dresnok ja James Gabriel Dresnok sündisid abielust rumeenlanna Doina Bumbeaga. Bumbea töötas mõnede andmete kohaselt Rumeenia saatkonnas, ent mõnede väidete kohaselt oli ka tema inimröövi ohver - naise pere sõnul elas ta parasjagu Itaalias, kui ühtäkki ootamatult kadus, olles enne teatanud, et on kohtunud mehega, kes lubas tal aidata Aasias näitusi korraldada.

Riiklikule veebilehele Uriminzokkiri postitatud intervjuus ütlevad Ted ja James Dresnok, et isa suri eelmise aasta novembris rabanduse tagajärjel. "Meie isa elu oli vabariigi kätes ja ta pälvis parteilt armastust ning hoolt kuni oma surmani 74 eluaasta vanuses," ütleb Ted Dresnok. "Isa soovis, et jätkaksime pühendunult meie suure juhi Kim Jong-uni teenimist."

Ted Dresnok hoiatab videos veel, et kui "sõjahüsteeriat külvavad ameerika imperialistid" samal viisil jätkavad ja tulemusena sõda algama peaks, ei plaani Põhja-Korea võimalust maha magada ja USA pühitakse igaveseks maamunalt.

"Meil on meie suur juht Kim Jong-un. Kui tema on meie poolel, on võit kindel," lisab James Dresnok.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised