Leedu professor leidis üles oma kodumaa ammu kadunuks peetud iseseisvusdeklaratsiooni

 (19)

Leedu professor leidis üles oma kodumaa ammu kadunuks peetud iseseisvusdeklaratsiooni
Leedu iseseisvusdeklaratsioon.AP

Üks kolmest originaaldokumendi versioonist leiti Saksamaa välisministeeriumi arhiivist sobival hetkel. Nii nagu meie, tähistavad ka leedulased järgmisel aastal oma kodumaa sajandat sünnipäeva.

Dokumendi leidmise au kuulub Vytautas Magnuse ülikooli politoloogiaprofessor Liudas Mazylisele. Teadlane ütles Reutersi vahendusel, et leiule eelnes kaheksa kuud otsimist ning põnev võimalus nii oluline ürik taas kätte saada oli see, mis teda innustas.

Liudas Mazylis AP

Leedu president Dalia Grybauskaitė ütles, et ta küsis Saksamaalt dokumenti tagasi ja oli kindel, et sakslastel pole selle tagastamise vastu midagi. "Meil on nüüd parim sünnipäevakink, parim monument oma iseseisvusele," lausus ta."

"Meil leidsime oma sünnitunnistuse," lisas Leedu suursaadik Saksamaal Deividas Matulionis. "Ajaloolased teadsid alati, et iseseisvusdeklaratsioon oli kolmes versioonis - neist üks oli mõeldud Nõukogude Venemaa ja teine Saksa keisririigi valitsusele."

Seotud lood:

Professor Mazylis ütles, et leedukeelne deklaratsioon oli koos selle saksakeelse tõlkega koos ühtede kaante vahel. Dokumendil on Mazylise sõnul kakskümmend "selgelt originaalset" allkirja.

Kaust, millest deklaratsioon leiti. AFP

Saksamaa välisministeerium kinnitas, et nende arhiividest Leedu professori poolt leitud dokument on tõepoolest ehtne iseseisvusdeklaratsioon. "Milline suurepärane leid! See on meie leedu sõpradele ideaalne uudis. Juubeldame koos nendega," öeldi teates, milles samas ei mainitud, kas sakslased annavad originaaldokumendi leedulastele tagasi või ei.

Loe veel

Leedu iseseisvus kuulutati välja meie omast vaid nädalapäevad varem ehk 16. veebruaril 1918.

Muide - Leedu kontsern MG Baltic käis eelmisel kuul dokumendi leidmise eest välja miljoni euro suuruse vaevatasu. Selle omanik Darius Mockus ütles, et raha makstakse välja siis, kui ürik Leedusse jõuab.

Eesti iseseisvusmanifesti trükiti hulgaliselt 23. veebruaril 1918 Pärnus ja üht neist trükitud versioonidest näeb Stenbocki maja Rohelises saalis. 23. veebruaril kleebiti päeva jooksul manifestid kuulutustulpadele, seintele ja plankudele ning saadeti üle maakonna laiali. Õhtul kell 8 luges advokaat ja Maanõukogu liige Hugo Kuusner manifesti Endla teatri rõdult ette.

Stenbocki majas on väljas ka Juhan Kuke käsitsi kirjutatud algtekst, millelt võib näha mitmeid mahatõmbamisi ja parandusi.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised