Kreetal leitud jalajäljed keeravad inimkonna põlvnemisloo täielikult pea peale

 (133)

http://www.iflscience.com
http://www.iflscience.com

5,7 miljoni aasta vanused inimlasejäljed heidavad kinda inimese evolutsiooni senitunnustatud ajaskaalale. Kas tõesti liikus inimlasi Kreetal juba enam kui miljon aastat varem seni teadaolevatest vanimastest inimlastest?

Kui paari viimase aastakümne teadusavastused meile midagi öelnud on, siis kindlasti seda, et inimliigi evolutsioon on olnud kõike muud kui lihtne. Nüüd võib hiljuti Vahemeres Kreeta saarel tehtud avastus pildi meie pärinemisloost veelgi rohkem segamini lüüa, kuna uurijate kinnitusel pärinevad sealt leitud inimlase jalajäljed umbes 5,7 miljoni aasta tagant.

Kreeta lääneosast Trachilosest leitud jäljekivististel on mitu inimlasele viitavat omadust, seda ajajärgul, mil inimlased arenesid seniste eelduste kohaselt suhtelises eraldatuses vaid Aafrika idaosas. Jälgede tekitaja liikus kahel jalal, samuti oli tal ilmselt esiletungiv päkk ja suured, ettepoole suunatud suurvarbad ning puudusid küünised, mis kõik viitavad võimalusele, et tegemist võis olla mõne inimlaseliigi esindajaga.

Teadusajakirjas Proceedings of the Geologists’ Association ilmunud uurimuses väidavad avastuse teinud teadlased, et kivistunud luustikuleidude puudumisest hoolimata näitavad jalajäljed, et inimlastele omaste tunnusjoontega kahejalgsed ahvid pidid Euroopas elama juba umbes 5,7 miljonit aastat tagasi.

Seotud lood:

Tõenäoliselt asuvad teised antropoloogid uurimisrühma järeldusi peagi agaralt kummutama — eelkõige seetõttu, et veel 4,4 miljonit aastat tagasi kõndisid kõige vanemad teadaolevad inimlased, kellest on leitud suhteliselt täielikuna säilinud luustikukivistis (ladinakeelse nimetusega liigi Ardipithecus ramidus esindajad), mööda praeguse Etioopia alasid ringi pigem ahvilikel jäsemetel.

Kreeta oli kuival
Praegune Vahemere bassein täitus lõplikult veega alles 5,3 miljonit aastat tagasi, pärast ligemale 600 000 aastast kuiva perioodi, mil ühendus Atlandi ookeaniga oli katkenud.

Seega kujutas Kreeta ala sel ajal pigem mäge, kui saart.

Loe veel

„Meie avastus esitab väljakutse varajaste inimlaste arenemise senitunnustatud hüpoteesile ja põhjustab tõenäoliselt palju vaidluseid,“ selgitas uurimuse kaasautor Per Ahlberg pressiteates. „Seda, kas inimliigi kujunemisloo uurimisele pühendunud teadlaskond peab kivistunud jalajälgi veenvaks kinnituseks, et Kreetal leidus miotseeni ajastikul inimlasi, peab näitama tulevik.“

Huvitaval kombel haakub värske avastus teatud määral teise tänavu tehtud avastusega, mis teadlaste osutusel andis mõista, et meie ürgsed eellased ei pruukinud šimpansidest lahkneda mitte Aafrika savannides, vaid hoopiski Euroopa rohumaadel. Too hüpotees rajaneb kahe 7,2 miljoni aasta vanuse kivistunud lõualuu uurimisel — nimelt meenutasid luude küljes säilinud hambad rohkem nüüdisaegsete inimeste kui šimpanside hambaid.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised