Kanadas võib duellipidamine peatselt üle enam kui saja aasta jälle seaduslikuks saada

Vana komme pärast solvangut solvaja kahevõitlusele kutsuda ja ta ehk teisegi ilma saata on Kanadas üle sajandi ebaseaduslik olnud, konkreetselt keelab seda riigi kriminaalkoodeksi paragrahv 71. Peatselt on plaanis see paragrahv aga koodeksist eemaldada.

Hetkel on riigis duellile kutsumise eest ette nähtud kaheaastane vanglakaristus. Eelmisel nädalal aga tegi üks parlamendiliige ettepaneku seadusandlust parandada ja uuendada ka kriminaalkoodeksi ürgsemaid osi. Ettepaneku kohaselt tuleks paragrahv 71 üleüldse ajaloo prügikasti saata, mis aga tähendab, et duellide pidamist ei keela enam justkui miski.

Tõsi, kellelegi kuuli kerre kihutamine või mõõgaga haavamine – või veel hullem, tapmine – on loomulikult jätkuvalt illegaalne, nendib Atlas Obscura. Ja eks tegelikult on duellipidamine siiski täielik igand, mis tähendab, et kui see ka dekriminaliseerida, siis vaevalt solvatud kanadalased agaralt kahevõitlusi pidama hakkavad. Kõik, mis pole keelatud, pole alati ka lubatud ega praktiseeritav. Aga juriidiline fakt kui selline ehk duellipidamise keelu kaotamine on siiski omapärane.

Lääne kultuuriruumis tuntakse duelli kui haavatud au tõttu arveteõiendamist kokkulepitud reeglite kohaselt juba kristluse-eelsest ajast, üheks selliseks duellivormiks oli viikingite holmgang. Saksamaal, Suurbritannias ja Iirimaal peeti keskajal rüütlite vahel omalaadseid juriidilisi duelle ka selleks, et otsustada näiteks tunnistajateta vaidluse puhul see, kellel siis ikkagi õigus on, tegu oli omalaadse kohtumõistmise vormiga. Katoliku kirik keelas küll duellide pidamise juba 13. sajandil, aga neid peeti siiski edasi. Renessansiajal oli duellipidamine väärika härrasmehe tunnus. Prantsuse kuninga Henri IV päevil hukkus 16.-17. sajandil duellides arvatavalt aga enam kui 4000 aristokraati.

Britid tegid meelsasti pauku

Duellide pidamisega jätkati ka 18. ja 19. sajandil (just sellest perioodist on pärit mitmed ajaloost tuntud duellid nagu näiteks need, mille tagajärjel hukkusid vene poeedid Puškin aastal 1837 ja Lermontov aastal 1841). 18. sajandi lõpus tulid lisaks mõõkadele ja rapiiridele mängu juba tulirelvad, kusjuures erilise entusiasmiga võtsid püstolid duellirelvadena kasutusele britid. Viimane surmaga lõppenud duell kahe inglase vahel peeti Inglismaal aastal 1845, aga päris viimane teadaolev duell Suurbritannias pärineb aastast 1994, kui lautomängija Ben Salfield kellegi nimetuks jäänud, ent olulist daami solvanud vastasega ratsaväemõõkadega duelli pidas, seljas 17. sajandi rõivad (kumbki tõsiselt viga ei saanud).

Maailma kummalisemate duellidega ajaloos on ilmselt hakkama saanud prantslased. Aastal 1808 olla kaks prantslast Pariisis viinud oma duelli läbi õhupallidel lennates, üritades teineteise õhupalli auku sisse tulistada ja nii vastast alla kukutada. Aastal 1843 aga olevat kaks prantslast pidanud duelli teineteist piljardikuulidega loopides, lahkudes tõenäoliselt korralike muhkudega.