Arheoloogid leidsid 2000 aasta vanuse päikesekella, mis pajatab üllatava loo Vana-Rooma poliitikaelust

 (2)

Arheoloogid leidsid 2000 aasta vanuse päikesekella, mis pajatab üllatava loo Vana-Rooma poliitikaelust
Päikesekell. Alessandro Launaro

Paekivist päikesekellal olev raidkiri on sedavõrd hästi säilinud, et sellelt on võimalik välja lugeda kella tellija nimi. Ja sellest järeldavad ajaloolased üht-teist üsna huvitavat.

Kell asus ise ühes üsna vähetähtsas väikelinnas, kirjutab Cambridge`i ülikool oma kodulehel. Selle tellijaks oli aga poliitik, kes oli sestsamast linnast pärit, ent Roomas tähtsale kohale jõudnud. Kell paiknes avalikus kohas, ilmselt linnakese teatri katusel. Igaüks, kes sellelt aega vaatas, pidi nägema ka raidkirja, mis meenutas, kes on ikkagi see haljale oksale jõudnud ja oma kodulinna kellaga meeles pidanud mees.

Kõlab tegelikult üsna tänapäevaselt - pole ju praegugi ebatavaline, kui näiteks mõnest maakohast Riigikokku jõudnud saadik käib aeg-ajalt kodulinnas, surub rahval kätt lõikab näiteks mõne lindi läbi.

Poolikut kaussi meenutava päikesekella sisse on raiutud jooned, mis märgivad tunde ja aastaaegu. Kella leidsid tudengid kunagise Interamna Lirenase linna kohal toimunud väljakaevamiste käigus. Tänapäeval on kõik need alad põllumaade all, ent arheoloogid on seal juba seitse aastat kaevamas käinud.

Praeguse Kesk-Itaalia aladel asunud Interamna Lirenas asutati 4. sajandil eKr. Nagu öeldud, arvati kaua, et tegemist oli vähetähtsa, kidura kolooniaga. Tõsi - kui väljakaevamistel selgus, et linnakeses asus katusega teater, millesse mahtus 1500 inimest, hakkasid arvamused paigast muutuma. Aga midagi üliolulist või -prestiižset see siiski polnud, ütlevad arheoloogid.

Loe veel

Seotud lood:

See teeb aga päikesekella loo veel huvitavamaks. Kella alusel on nimelt selgelt kirjas Marcus Novius Tubula, Marcuse poja nimi. Raidkiri poolkaarel ütleb aga, et ta oli Roomas rahvatribuuniks valitud. Rahvatribuun oli ametnik, kes kaitses algul plebeide (vabade lihtkodanike seisus) ja hiljem kõigi kodanike õigusi. See oli esimene kõrge riiklik amet, kuhu plebeid pääseda võisid. Veel on kaare peal kirjas, et Marcus Novius Tubula maksis kella eest oma rahaga.

Just nimi Tubula (mis tähendab eesti keeles toru) viitab sellele, et mees oli pärit sestsamast Interamna Lirenasest, sest see on ainus paik, kus seda kognoomenit ehk liignime varem kohatud on. Kirjastiili järgi paigutasid arheoloogid kella esimesse sajandisse eKr. Sel hetkel pidid linnaelanikud olema täieõiguslikud Rooma kodanikud, mis tähendab omakorda, et Marcus Novius Tubula valiti mõjukaks, tähtsaks politiitikuks, kuigi ta oli pärit üsna suvalisest väikelinnast.

"Päikesekella kinkimine võis olla viis, kuidas ta ametissevalimist oma kodulinnas tähistas," oletab klassitsist Alessandro Launaro Cambridge`i ülikoolist.

Ehkki niisugused päikesekellad olid üsna tavalised, on neid tänaseni säilinud alla saja ja vaid mõnel üksikul neist on loetavaid kirjeid. Seetõttu on see konkreetne kell väga eriline leid, ütleb Launaro.

Seos väikese asula ja Roomas ametisse valitud tähtsa ametniku vahel mõtestab aga suhted toonaste pisilinnakeste ja pealinna vahel mõnevõrra ümber. See tähendab, et isegi impeeriumi kolgastest pärit inimestel oli impeeriumis täiesti võimalik vägevat karjääri teha.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised