VANA FOTO: Kontoritöö kolmekümnendatel - kui sulle makstakse liiga vähe palka, tööta edasi täie hooga!

 (3)

Ametnikud 1930ndad
Ametnikud 1930ndadFoto: Eesti Ajaloomuuseum

Eks iga ajastut saadavad probleemid, mis peegeldavad tolle aja ühiskonda. Pärast Esimest maailmasõda osalesid naised aina rohkem tööelus ning paljude jaoks oli unistuste tööks just kontoritöö.

Mida tehti kontoris, kus on tehtud see foto?

Pildil nähtav annab edasi töömiljööd 1930ndatel aastatel ligi 83 protsenti oma toodangust piiri taha tarniva ning ligi 1100 inimesele tööd ja leiba pakkuvas Eesti Kunstsarve Tehased kontorist. Võibolla seda pilti poleks olnud, kui loosungist „Kas peekon või kaseiin!“ oleks peale jäänud esimene pool.

Niisiis, kas peekon või kaseiin?

Pühvlisarvest pressitud nööp. Ilus, aga kallis. Odavama tooraine otsingutel tulid Saksa keemikud esimesena ideele hakata valmistama kunstsarve. Sobilik tooraine selleks oli piimas leiduv proteiin – kaseiin. Ideest haaras kinni ka põllumajandusliku taustaga Oskar Kerson, kes pärast enam kui aastast teadmiste kogumist Saksamaal, Poolas, Inglismaal ja Prantsusmaal rajas 1927. aastal aktsiaseltsi Eesti Kunstsarve Tehased. Kampa lõi tööstuskeemik Richard Koster, kelle laboritöö tulemusel jõuti parimate tulemusteni. Kuid lahendamist vajas tooraine probleem. Nimelt oli Eestis ainult kaks piimaühingut, kes tootsid kaseiini, sest talumehed tahtsid meiereis kooritud piima tagasi, et sellega loomi sööta. Pealegi oli see vähenegi kaseiini toodang nii halva kvaliteediga, et kõlbas ainult Lutheri tehasele vineeri liimimiseks.

Loe veel

Seotud lood:

Kunstsarvetehas hakkas kaseiini tootmist kui tulusat tegevust propageerima. Liiter piima maksis 4 senti, kaseiini valmistamiseks vajaliku kooritud piima eest võis saada aga 5 senti. Vaatamata sellele käis ka kõva vastupropaganda, eriti peekonikasvatajate poolt. „Kas peekon või kaseiin?“ oli nende meeleheitlik loosung. Vastasseis oli tingitud sellest, et peekon oli riigile väga tähtis ekspordiartikkel ja kardeti selle kvaliteedi langust. Kuid kaseiini hakati tootma ja selle kvaliteet paranes, nii et Eesti kunstsarv oli välismaalt sisse veetust tunduvalt kvaliteetsem ja odavam. Peagi ületas Eesti toodangumaht seniste juhtivate tootjate, Saksamaa ja Inglismaa, toodangu. Kunstsarv tuli, nägi ja võitis.

Kolmekümnendate kontorietikett

Kontoripildi kõrvale on paslik pakkuda samast ajast pärinevaid tähelepanekuid ja soovitusi töö juures käitumiseks:

„Eeskätt peab aga küll ametnikelt nõudma, et nad muudaksid oma purubürokraatlikust vene ajast päritud kombeid ja peaksid end ametikohas sama viisakalt ja lahkelt ülal kui eraelus. Siis muutuks ka publiku käitumine iseendast.“

„Kui leiad, et su töö eest tasutakse halvasti, tööta siiski edasi täie hoole ja energiaga. Seisukoht, et sa s e l l e palga eest teed isegi küllalt, on ebaõiglane , sest keegi ei takista ju sind otsimast paremapalgalist kohta.“

„Ülemuse vastu oldagu aupaklik ja vastutulelik, ometi mitte lipitsev, endalandav või pääletükkiv. Šefi ees esine rahulikult.“

Kõigil alluvail tuleb büroos šefi kohelda „kõrgemalseisjana“. Seepärast tuleb naisametnikelgi ülemust tervitada esimesena.“

„On mõni alluv ülemusega – näiteks sama üliõpilasorganisatsiooni liikmena – sinal, kõnetagu ta teda teenistuskohuste täitmisel vastava tiitliga, näiteks „härra direktor“, „härra šef“ j.n.e.“

„Sõna „šefi“ põhitähendus on „pää“ , s. o. Juht, päälik. Seesugusena peab šef olema mitte üksi ülem käskija, vaid ka kõige ka kõige tublim, kes hää eeskujuna seisab oma teenijate ja alluvate ees.“

„Tark šef kohtleb oma teenijaid häätahtlikult ja kannatlikult; välispool tänapäeva tihti nii ühetoonilist ja vaimutapvat kutsetööd võimaldab ta neile veel teisi huve.“

„Liig kodune alluvate kohtlemine viib kergesti lohakusele ja lugupidamatusele ning kord langend distsipliini on raske saada uuesti jalule.“

„Naine on mehega üheõigustatud seisukorras.“

Juhib naine mõnd käitist või selle suuremat jaoskonda, siis juhtub sääl üldiselt hoopis enam hõõrumisi ja väiklasi intriige kui mehe juhtimisel. Väljavõtted kinnitavad endastmõistetavalt siingi reeglit. Näiteks jaoskondades, kus vanema daami juhatuse all töötavad ainult nooremad daamid ja neiud, on sageli kõik kõige paremas korras.“

„Eriti armastavad naised personaalküsimusis kõneleda pisut üleliia kaasa, mille tagajärjeks siis on tihtigi kõige halvemat sorti intriigid ja alaline personali vahetus.“

„Meesametnike endastmõistetavaks kohuseks on oma naiskolleege kohelda daamidena, nende juuresolekul mitte tarvitada sobimatult kodust tooni ega heita kahemõttelist nalja.“

„Ka naiseliku veetluse tähtsus kutseelus; mõjuvad ju virkade naisametnike häätuju ja elurõõm tunduvalt kaasa üldise meeleolu tõstmiseks ning meeskolleegide virgutamiseks suuremale tööinnule.“

„Ära hoople oma tööga ega saadud tasuga. See ei meeldi teistele ja päälegi paljastab see su nõrkusi.“

„Ära veereta ebameeldivaid töid alati teiste kaela. Püüa seevastu olla abiks vanemaile ja nõrgemaile töökaaslasile. Sest sinagi saad kord vanaks.“

„Pärib hommikul 5 minutit pärast töö algust ülemus mõne kolleegi järele, kes on hilinenud, siis ära ütle: „Härra N. pole veel tulnud“, vaid „Härra N. pole praegusel silmapilgul siin“ või „Vahest on tal teel juhtunud mõni äpardus.“

„Kõige sõbralikkuse ja vastutulelikkuse juures pole liig kodune toon kolleegide vahel siiski alati omal kohal: Kõigepealt ei saa hääks kiita üldist omavahelist sinatamist. Sest peagu igal töökohal on inimesi, kes arvavad, et sina annab ka õiguse teise vastu olla hoolimatu ja lasta üldse minna nagu juhtub.“

Moodsa elu leksikon. 1932.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised