Kuuliauk Vabadussõja kangelase Julius Kuperjanovi kuues aitas lahendada aastakümnete pikkuse mõistatuse

 (36)

Foto postkaardist, mis kujutab maali „Kuperjanovi partisanid koos soomlastega ründavad Paju mõisa“.  Kuperjanovi surma kohta on mitmeid legende, kuid Jaak Mäll, kes uuris kuue kuuliauke on kindel, et tegu oli punaste kuulipilduja tabamusega.
Foto postkaardist, mis kujutab maali „Kuperjanovi partisanid koos soomlastega ründavad Paju mõisa“. Kuperjanovi surma kohta on mitmeid legende, kuid Jaak Mäll, kes uuris kuue kuuliauke on kindel, et tegu oli punaste kuulipilduja tabamusega.Foto: Eesti Ajaloomuuseum

„Minu jaoks pole kuule veel valatud“, ütles 1919. aasta jaanuaris Julius Kuperjanov oma abikaasale. Söakad, kuid kahjuks ennatlikud sõnad.

Valga lähistel, Paju mõisa tagasivõtmise lahingus 31. jaanuaril sai Kuperjanov haavata, mille tagajärjel ta 2. veebruaril 1919 suri.

Nüüd, 99 aastat hiljem, Eesti vabariigi 100. sünnipäeva künnisel on selle kuuli poolt tekitatud auk taaskord oluline, aidates lahti harutada Eesti ajaloomuuseumis 1995. aasta aprillis arvele võetud anonüümse Vabadussõja aegse mundrikuue mõistatuse.

Kui Vabadussõja lahingud olid mõned kuud juba kestnud, rajati Sõjavägede Ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoneri 19. jaanuari 1919 päevakäsuga Eesti Vabastamise Sõja Muuseumi (alates 1930. aastast Sõjamuuseum). Uus muuseum pidi talletama läbi lahingukirjelduste, kirjade, fotode ja sõdurite esemete tõetruu pildi sõjast.

Annetusena leselt jõudis ka Kuperjanovi mundrikuub 1922. aastal muuseumi. Vabadussõja kangelaseks tõusnud ja oma surmaga märtristaatuse saanud Kuperjanovile oli muuseumis pühendatud eraldi ekspositsioon.

Foto Paju lahingu mälestusmärgi ehitamisest juunis 1939. Kuperjanovi sõjaline karjäär tegi temast Vabadussõja kangelase. Samba nurgakivi pandi 1938. aastal paika, kuid ehitamise katkestas Nõukogude okupatsioon. Sammas avati alles 1994. aastal. Foto: Eesti Ajaloomuuseum
Seotud lood:

Kuid Nõukogude okupatsioon tõi kaasa puhastuse Eesti mälumaastikul. 1940. aastal sõjamuuseum likvideeriti, muuseumikogus olnud ligi 10 000 museaali jaotati laiali, kasutuskõlblik varustus läks Punaarmeele, osa esemeid hävitati ja osa anti 1940. aastate teisel poolel üle ajaloomuuseumile Ja siin kohal Kuperjanovi mundrikuue lugu katkeb.

Loe veel

Kuue taasavastamine

Tänavu kevadel avatud Eesti Sõjamuuseumi näitusel Eesti mundritest oli üks eksponaat ka 1995. aastal ajaloomuuseumi kogusse võetud kuub Vabadussõja ajast. Sõjaväemundrite uurijalt Olavi Grünbergilt küsiti selle helepruuni värvuse kohta, mis pani teda täpsemalt frentši uurima ja viis lõpuks oletuseni, et tegu võiks olla Kuperjanovile kuulunud esemega.

Selle hüpoteesi kontrollimiseks algas ajaloomuuseumite teadurite Jaak Mälli ja Olev Liiviku uurimistöö. Võrdlus vanade fotodega, mundri koemustri uurimine, arhiiviuuringud ja lõpuks kuuliaugud vasaku käisel, õlavarre alt ja küljel viienda roide vahekohalt, tõestasid kuue kuulumist Julius Kuperjanovile.

Julius Kuperjanovi mundrikuub, mida ta kandis haavata saamise hetkel seljas. Foto: Eesti Ajaloomuuseum

Ilmselt 1951. aastal, mil toonane muuseumidirektor Aleksander Kelberg korraldas kogudes puhastus- ja hävitustöö, pistis üksi hoidlas töötav noor laborant kümmekond mundrikuube kasti ja peitis need kolikambrisse. Ajastule omaselt ei rääkinud ta sellest kellelegi. Alles 1995. aastal satuti juhuslikul selle kasti peale. Kaks paremini säilinud mundrikuube kui „Vabadussõja ohvitseri“ oma ja „Vabadussõja ajast“ ametlikult ajaloomuuseumisse.

„Ohvitseri kuub“ identifitseeriti kui Soomusrongide Divisjoni ülema kohusetäitja Anton Irve oma.

Mõlemat kuube saab näha alates 2018. aasta veebruarist Eesti Ajaloomuuseumi näitusel „Minu vaba riik“ Maarjamäe lossis.

Forte koostöörubriik Eesti Ajaloomuusemiga toob Maarjamäe muuseumikompleksi avamiseni vabariigi 100. sünnipäeval teieni põnevad lood ning unikaalsed leiud kogude varasalvest! Kõik lood leiad SIIT!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised