AJAJOON: Marienberg. Ühe suvemõisa lugu

 (7)

Aerofoto Maarjamäest
Aerofoto MaarjamäestFoto: Arne Maasik

Tänapäevase nimega Maarjamäel on pikk ja kirju ajalugu, millist Eestis naljalt teist ei leia. Eesti Ajaloomuuseum on kokku pannud väga detailse ajajoone, näitamaks kõiki neid funktsioone mida lossihoone ja Maarjamäe asukoht on omanud!

Suvituskoht

Koht, mida tunneme praegu Maarjamäe nime all, oli sajandeid üks paljudest suvituskohtadest Tallinnas. Toona kutsuti paika Strietbergiks (või Streitberg, eesti k Riiumägi) ja sinna asutas ilmselt esimese väikese suvemõisa raehärra ja Mustpeade vennaskonna liige Christian von Geldern 17. sajandi lõpuaastatel.

Carl Friedrich Christian Buddeus. Suhkruvabrik Strietbergil. Akvarellitud itaalia pliiats. 1830. aastad. Foto: Eesti Ajaloomuuseum
Seotud lood:

Suhkruvabrik

1811. aastal ostis Strietbergil krundi kaupmees Johan Gottlieb Clementz. Tema juhtimisel ehitati krundile suhkruvabrik. Sellest sai paik rahvasuus nimeks Suhkrumägi. On teada, et 1820. aastal asus krundil lisaks vabrikuhoonele veel üksteist mitmesuguse otstarbega kiviehitist, puust elumaja, mitu kuuri, sepikoda, lubjapõletusahi, võlvitud jääkelder ning kanalitega bassein, millest juhiti vabrikusse vett. Krunti piiras enam kui nelja meetri kõrgune paekivimüür. Mitu kivimaja, jääkelder ning osa piirdemüürist on säilinud tänaseni.

Rotermanni tärklise- ja piiritusevabrik pärast põlemist. Strietberg am 28 Juli 1869. Pliiatsijoonistus. Foto: Adine Koch, Eesti Ajaloomuuseum

Rotermanni tärklise- ja piiritusevabrik.

1861. aastal ostis suhkruvabriku raehärra ja kaubahoovi asutanud Christian Abraham Rotermann. Tema ehitas krundile Tallinna esimese auruveski ja lasi hooned ümber kohandada tärklise- ja piiritusevabrikuks. Vabriku hävitas 19. märtsil 1869 puhkenud tulekahju ja Rotermann lõpetas Strietbergil tegevuse.

Marienberg. Peterburi krahvi suveloss

Tallinnast oli saanud 1820. aastateks tervist kosutav tuntud supellinn. Vene tsaaririigi suurlinnas Peterburis resideeruv krahv Anatoli Orlov-Davõdov (1837–1905) ostis 29. jaanuaril 1873 Rotermanni pärijatelt krundi Strietbergil koos seal asuvate hoonetega.

Maarjamäe loss ja mereni ulatuv trepistikterrass valmisid ilmselt 1874. aastal. Projekti tegi arhitekt Robert Gödicke. Fotol loss 20. sajandi alguses. Foto: Eesti Ajaloomuuseum

Seltskondlikeks koosviibimisteks mõeldud ruumidest oli uhkeim esimesel korrusel asuv tumedate puitpaneelidega kaetud seinte ja kassettlaega nn suvesaal.

Suvesaalist pääses otse aeda. 20. saj algus. Foto: I.Teterin, Eesti Ajaloomuuseum


Anatoli Orlov-Davõdov pani kohale nimeks arvatavasti oma abikaasa Maria auks Marienberg. Nime eestipärane variant — Maarjamäe — läks käibele 1930. aastate lõpul.

Lossi juurde viiv trepistik asus otse merekaldal. Ühendus merega katkes, kui 1926. aastal asuti ehitama Pirita teed. Foto: Eesti Ajaloomuuseum

Mõisa inglise stiilis pargiala oli märksa suurem kui tänapäeval. Sinna mahtus uhke paekivist müüridega kasvuhoone, mis asus praeguse Maarjamäe memoriaali kohal, aiake tiigiga, tenniseväljakud, krahvinna maalimisateljee ja hulk kõrvalhooneid.

Maarjamäe suvemõisa kasvuhoone ja köögiviljaaed. 20. saj I pool. Foto: Eesti Ajaloomuuseum

Seoses 1917. aasta revolutsioonisündmustega emigreerus Orlov-Davõdovite perekond Venemaalt ning suvemõis renditi välja.

Orlov-Davõdovid sõiduautos. Tagapingil istuv Aleksei Orlov-Davõdov (mõisa rajaja Anatoli poeg) oli Venemaa üks rikkamaid maaomanikke. 20. saj algus. Foto: Eesti Ajaloomuuseum

Pirita tee ehitamine, millega tehti algust 1926. aastal kaotas Marienbergi trepistiku ja mere vahelise otseühenduse.

Jalutajad Pirita teel 1930. aastatel. Foto: Eesti Ajaloomuuseum

Saksa-Eesti ühisfilmi „Kire lained“ võttepaik.

Maarjamäel toimusid juulis 1930 esimese Saksa-Eesti koostööfilmi "Kire lained" (A/S Urania ja Wladimir Gaidarow G.m.b.H.) võtted. Piiritusevedajate seiklusrikkast elust kõneleva linateose režissöör on Vladimir Gaidarov. Fotol on näha Maarjamäe lossi tagaküljel endisest suvesaalist avanenud pääs otse aeda, kus toimuvad parasjagu filmivõtted. Vasakult: võlgade tõttu salapiirituseärisse sattunud Mart Martens (Raymondo van Riel), piiritusekuningas Jaan Kõlgis (Fritz Greiner), Martensi tütar Betty (Ita Rina) ja temasse armunud kirjanik Rex Ronney (Vladimir Gaidarov).

Juuli 1930 Saksa-Eesti ühisfilmi „Kire lained“ võttepaik. Foto: Eesti Ajaloomuuseum

Linna elegantseim restoran-hotell Riviera-Palais

Linna elegantseima restoran-hotelli Riviera-Palais pidulik avamine toimus 5. jaanuaril 1933. Restorani reklaamiti toona kui ilusat väljasõidukohta, kus korraldatakse suurejoonelisi vastuvõtte, kirjandusliku ja muusikalise kavaga pidusid, jaanituld ja ilutulestikke. Külastajaid meelitati küdevate kaminate ja valgustatud klaas-tantsupõrandaga.

Reklaam trükisest “Eesti kuurordid ja suvituskohad : album-juht = Kur- und Badeorte Estlands“. 1934. Foto: Eesti Ajaloomuuseum

Riviera-Palais suleti 1937. aastal, kuna suvemõis osteti riigile, et avada endises suvemõisas Eesti Vabariigi Sõjaväe Lennukool.

Eesti Vabariigi Sõjaväe Lennukool

Eesti Vabariigi Sõjaväe Lennukool alustas õppetööd 1. novembril 1937. Lennukooli ülesandeks oli sõjaväelendurite, lendurvaatlejate ja aviomotoristide väljaõpetamine.

Lennukooli personal Maarjamäe lossi ees 1940. aastal. Eesti Ajaloomuuseum Foto: Eesti Ajaloomuuseum

Ümberehitustööde käigus lammutati lossi esiküljel asunud veranda ja rõdu ning muudeti oluliselt fassaadi ilmet. Lennukooli tegevuse Maarjamäel lõpetas Eesti Vabariigi okupeerimine.

Lennukool. Maarjamäe lossi fassaad pärast ümberehitusi. Foto: rahvusarhiivi filmiarhiiv

Revolutsioonimuuseumi avamine

1975. aastal anti ühiskorteriteks ehitatud suvemõis üle Eesti NSV Riiklikule Ajaloomuuseumile ülesandega rajada sinna Revolutsioonivõitude, Lahingukuulsuse ja Rahvaste Sõpruse Muuseum. Vahetult avamise eel, 1987. aastal, muudeti see siiski Revolutsioonimuuseumiks. Peahoonet laiendati juurdeehitusega, kus paikneb kinosaal, mida dekoreerivad Ants Mölderi pronksskulptuurid „Tööline“ ja „Kolhoositar“, ja mõned näituseruumid. Püsiekspositsioon avati 29. detsembril 1987. Ekspositsiooni sisu, mis pidi kajastama eesti töörahva revolutsioonilist võitlust, Nõukogude armee lahingukuulsust ja NSV Liidu rahvaste vennalikku sõprust tekitas hoogu kogunud laulva revolutsiooni taustal palju pahameelt külastajate hulgas ja iseseisvuse taastamise järel korraldati näitus kiiresti ümber.

Revolutsioonimuuseumi avamine Maarjamäe lossis. 29. detsember 1987 Foto: Eesti Ajaloomuuseum

2018 Maarjamäel avab uksed elamuslik ajalookeskus

Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe loss avab Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval uksed elamusliku ajalookeskusena Ümbersünni käigus muutub Eesti Ajaloomuuseum Maarjamäel tundmatuseni.

Maarjamäe 2018. aastal (kaader animatsioonist, Boa arhitektid) Foto: Eesti Ajaloomuuseum

Ajalooline loss renoveeritakse, pargis leiavad koha Eesti Filmimuuseum, mõnusad puhkealad ja põnevad välinäitused. Kohvikus saab nautida nii toitu kui ka keskkonda ja muuseumipoest leiab mälestuseks toredaid kingitusi. Maarjamäe lossis avab uksed suurnäitus „MINU VABA RIIK”. Läbi 100 aasta kulgev näitus toob meid tänasesse päeva, võimaldades osaleda ja arutleda nii mineviku kui ka tuleviku üle. Lapsed saavad oma riigi üles ehitada mängulises Laste Vabariigis.

Maarjamägi 2018. aastal (kaader animatsioonist, KOKO arhitektid) Foto: Eesti Ajaloomuuseum

Avasta aja lugu!
www.ajaloomuuseum.ee

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised