Selleks, et mõista, mis rolli mängivad geenid edu saavutamises, uurisid teadlased viie varasema pikaajalise uuringu tulemusi. Uuringud olid läbi viidud Ameerika Ühendriikides, Ühendkuningriigis ja Uus-Meremaal. Kokku võimaldasid varem kogutud andmed leida 20 000 inimese "polügeenilise skoori". Polügeen on üks paljudest geenidest, mis määrab inimestel fenotüüpsete ehk füsioloogiliste või ehituslike tunnuste kujunemist.
Polügeeniline skoor võtab arvesse inimese geenide avaldumist, lisades samal ajal võrdlusvalemisse ka inimeste "edukuse", mille skoori kujunemisse andsid lisapunkte head koolitulemused, edukas karjäär ja kõrge sissetulek. Pärast süsteemi välja töötamist kasutasid teadlased polügeenilisi skoore, et inimesi omavahel võrrelda.
Teadlased leidsid, et polügeeniliste skooride kasutamine on väga hea mõõdupuu. Inimesed, kellel olid kõrgemad skoorid, said tõenäoliselt ka elus paremini hakkama. Selgus, et kõrgemate polügeeniliste skooridega inimestel läks paremini kui nende õdedel-vendadel või vanematel, seejuures ei olenenud tulemused sellest, milline oli testsubjektide sotsiaalne kuuluvus. Lisaks tuli õdesid ja vendasid eraldi võrreldes välja, et kõrgema polügeenilise skooriga inimene oli tavaliselt edukam.
Teadlaste hinnangul võib uurimistulemuste põhjal öelda, et kindlate geenide avaldumine võimaldab inimestel elus edukam olla. Inimesed, kellel sellised geenid avalduvad, hakkavad tavaliselt varem lugema, neil läheb koolis hästi ning neil on lõpuks ka edukad karjäärid. Samas ütlevad teadlased siiski, et selliste tunnuste avaldamine pole kindel garantii - kokku moodustavad geenide avaldumisest tekkivad muutused vaid neli protsenti kõigist sotsiaalse mobiilsusega seotud erinevustest.
