Einsteini teooria tuumaks oleva ekvivalentsusprintsiibi kohaselt ei saaks objekti sees olev jõudu tajuv vaatleja aru, kas rakenduva jõu puhul on tegemist gravitatsiooniga või objekti enda stabiilse kiirendamisega. Näiteks ei saaks kinnises liftis seisev inimene aru, kas lift liigub ülespoole või seisab paigal ning kasvab vaid raskuskiirendus. Surve inimese jalataldadele oleks samaselt tuntav.

Just sellesama printsiibi tõttu ei tohiks selliste aatomkellade kellaaeg aja jooksul teineteisest erinema hakata kuna Maa tiirleb ümber Päikese. Kuidas need kaks asja omavahel seotud on? Maad arvestati eksperimendis kui vabalanguses olevat lifti ning aatomkellasid, täpsemalt nendes olevaid aatomeid, kui inimest liftis. Teooria kohaselt ei oleks kellade kellaajad tohtinud teineteisest erinema hakata, kuna need asusid "samas liftis".

Teadlased leidsid, et tegelikult on samas ruumis asuvate objektide vahel väikene erinevus siiski olemas, kuid see on niivõrd väike, et isegi füüsikas oleks selle rakendamine ebapraktiline ning mõistlikum on selle mõju ümardada nulliks (tegelik konstant oli 0,00000022).

Kokku vaadeldi eksperimendi raames 12 erinevat aatomkella, mis asusid Ameerika Ühendriikides, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ning Ühendkuningriigis. Nagu öeldud, kestis eksperiment 14 aastat ning kestis 1999. kuni 2014. aastani.