Raske on täpselt öelda, kui suur see iidne roomaja oli, kuid ilmselt oli selle pikkus sama palju kui kahel üksteise taha pargitud suurel reisibussil. Merehiiglane elas umbes 202 miljonit aastat tagasi mesosoikumi ajastul triiase ja juura perioodide piiril.

Fossiilikütid leidsid 2016. aastal Inglismaal Somerseti rannast esmalt tema lõualuu poole. Ja neli aastat hiljem leidsid isa ja tütar mööda mereranda jalutades teise. Nüüd väidavad eksperdid, et lõuad kuulusid hiiglaslikele ihtüosaurustele, kes võisid olla kuni 25 meetrit pikad, pikemad kui näiteks hiljuti Inglise randadelt leitud plesiosauruste jäänused.

Sauruse suuruse täpsema välja selgitamise jaoks tuleb üles leida ülejäänud kolju ja luustik. Senised leitud kivistunud luude fragmendid ei pruugi üldpilti näidata, kuigi mingisuguse ettekujutuse need kahtlemata annavad.

Ihtüosaurust tabas paljude teiste juuraajastu liikide saatus, mis globaalse kataklüsmi tagajärjel välja surid. Ent järgnevad merede elanikud ei küündinud selliste mõõtmeteni.

Teadlased said tohutusuure roomaja olemasolust esimest korda teada 2016. aastal. Fossiilikütt Paul de la Salle, kes on sellele tegevusele pühendanud viimased 25 aastat, leidis sauruse lõualuu ühel päeval koos oma naise Caroliga Somerseti randu „läbi kammides“. See leid osutus nende elu tähtsaimaks avastuseks. Ta näitas leidu paleontoloog Dean Lomaxile. Mehed arvasid kohe, et on teinud olulise avastuse, kuid selleks, et väljasurnud roomaja suurusest pilti saada, polnud siiski piisavalt andmeid. Aastal 2020 leidsid rannas jalutanud isa ja tütar sama isendi lõualuu teise poole. Kui de la Salle sellest kuulis, siis ta alustas uusi otsinguid, mille tulemusena leiti veel mitu lõualuu fragmenti, viimane neist 2022. aastal.

Somersetist leitud lõualuud

Pärast neid leide sai võimalikuks väljasurnud merehiiglase suurust täpsemalt hinnata. Teadlased jõudsid järeldusele, et nad on leidnud uue ihtüosauruse liigi, millele nad andsid nimeks Ichthyotitan severnensis, mis umbkaudselt tõlgituna teaduslikust ladina keelest tähendab „Severni hiiglaslikku kalataolist sisalikku“. (Severn on Briti saarte pikim jõgi, mis voolab läbi Somerseti ja Devoni krahvkondade ning suubub Bristoli lahte-toim.). Kõiki leitud kivistisi, hakatakse edaspidi eksponeerima Bristoli muuseumis.