Kuhu panna lääne plastpraht nüüd, kui Hiina keeldub seda taaskäitlemast?
Alates 1992. aastast, kui riigid on pidanud ÜRO statistikaosakonnale rahvusvahelise kaubavahetuse kohta aru andma, on ligikaudu 106 miljonit tonni — u 45 protsenti — kogu maailma taaskäideldavast plastikust eksporditud Hiinasse.
Kuid mullu võttis Hiina vastu seaduse, mis keskkonna ja rahva tervise säästmise huvides keelas plastprahi sisseveo alates tänavusest jaanuarist. Mis saab maailma plastprahist nüüd, mil Hiina seda enam vastu ei võta?
Plastprügi kuhjub. „Osa sellest satub prügilatesse, osa põletatakse või saadetakse teistesse riikidesse, kus puudub taristu sellega korrektseks tegelemiseks,“ selgitas Georgia osariikliku ülikooli inseneriõppe doktorand ja hiljuti teadusajakirjas Scientific Advances ilmunud uuringu juhtiv autor Amy Brooks.
Uuringu kohaselt tingib Hiina uus seadus 2030. aastaks hinnanguliselt 111 miljoni tonni plastjäätmete teisaldamise kusagile mujale. Seda on peaaegu sama palju kui pool kogu plastprügist, mida maailmas alates 1988. aastast imporditud on.
Taaskasutamatute pakendite ja ühekordsete mahutite laialdane kasutuselevõtt on prügiimpordi määrad kiiresti kerkima pannud. Aastatel 1993–2016 kasvasid globaalse impordi mahud 723% kuni 15 miljoni megatonnini.
Arenenud riikide jaoks võib olla majanduslikult soodsam plastjäätmed taaskäitlemise asemel riigist välja saata. Oma plastprügi eksportivate riikide edetabeli tipu lähedal on nii USA, Jaapan kui ka Saksamaa.
Maailma suurim plastprahi eksportija on siiski Hongkong 56,1 miljoni tonniga. Hongkong on aga toiminud pääslana Hiinasse, importides aastatel 1988–2016 kokku 64,5 miljonit tonni plastprügi riikidest nagu USA (mis mullu läkitas sinna rohkem kui 372 000 tonni plastprahti) ja saatnud sellest suurema osa edasi Hiinasse.
Teised riigid võivad prügistatud plastmaterjali osta ja taaskäidelda ning toota sellest juurde kaupu müügiks või ekspordiks, nagu Hiina seni on teinud.
Kuid riikidel nagu Malaisia, Tai või Vietnam, mis on osa Hiina poolt hüljatud koormast enda kanda võtnud, pole sama arenenud jäätmekäitlussüsteeme.
Vietnam on juba saavutanud oma prügikäitlemissuutlikkuse lae — riik on teatanud, et ei võta kuni oktoobrikuuni enam plastjäätmeid välisriikidest vastu.
„Mitte ühelgi riigil üksinda pole suutlikkust hallata plastprahi selliseid koguseid, mida Hiina seni nõustus vastu võtma. Meie kohustus on seista hea selle eest, et prügi hallataks vastutustundlikul moel hoolimata sellest, kuhu see lõpuks jõuab.
Ma pean siinkohal silmas nii keskkondlikku kui ka ühiskondlikku vastutustundlikkust,“ rõhutas Georgia ülikooli inseneriõppe aseprofessor ja üks uurimuse autoritest Jenna Jambeck.
