Salme laevalt leiti kahe teraga mõõk

Juba neljandat suve Salme koolimaja kõrval toimuvad arheoloogilised väljakaevamised ei lõppenud ka sel aastal tühjade pihkudega, kuigi kaevamistele loodeti lõplikult joon alla tõmmata. Eile turritas maapinnast välja uhke raudmõõk, mis asjaosaliste sõnul on Salme laeva puhul üsna haruldane.

“See on esimene kaheteraline mõõk, mille me loodame kätte saada tervelt,” märkis kaevetöödel oma praktikat läbi viiv Tartu ülikooli arheoloogiamagistrant Ragnar Saage. Hetkel on see veel siiski lootus, kuna mõõga lõpuni välja pole jõutud.

Sel aastal kaevatakse paiga kõrvalt, kus kahel eelmisel aastal tuli välja muinaslaev, mis arvatakse olevat vanim teadaolev purjede abil liikunud alus Läänemerel ja dateeritakse ajahetke 13 sajandit tagasi.

Kuigi arheoloog Jüri Peets arvas enne kaevamisi, et sel aastal vaevalt midagi leitakse, saadi leidudele jälile juba üsna kaevamiste alguses. Peets muigas eile, et see tõestab veelkord, et uskumisel ja teadusel pole midagi ühist.

Lisaks kõnealusele mõõgale on Saage sõnul leitud veel kolme mõõga tükid, samuti neli mängunuppu, nooleotsi, kilbineete ning inimese- ja loomaluid. Saage ütles, et kuigi 100 protsenti ei saa väita, et luud on pärit samuti laevast, annab inimese- ja loomaluude koos leidmine selleks suure tõenäosuse.

Ka Jüri Peets oli samal arvamusel, et kõik Salmelt leitud esemed kuuluvad ikkagi ühe ja sama sündmuse juurde, mitte ei ole sattunud ühte kohta erinevatel ajahetkedel.

Uue laeva väljatulemine on Saage arvates siiski vähetõenäoline, kuna kaevamistega on nüüd jõutud juba üsna madalale tasapinnale. Peets on sama meelt, kuid ütleb siiski, et eelmisel aastal oli ühel pool laeva üsna sügav pommiauk, nii et täiesti kindel ei saa veel milleski olla.

Kokku on Jüri Peetsi sõnul nüüdseks aastate jooksul leitud 43 inimese ja 40 mõõga jäänused.