Ohutuse tagamiseks tuleb kalapüügivahendeid selgemalt tähistada

 (15)
Räimepüük
RäimepüükFoto: Bianca Mikovitš

Valitsus kiitis märtsi lõpus heaks kalapüügieeskirja muudatuse, millega muu hulgas kehtestatakse uued nõuded kalapüügivahendite tähistamisele, et veekogudel liikumine oleks ohutum.

Kui seni võis seisevpüünised ja nende jadade tähistamisel kasutada ükskõik mis värvi tähiseid, siis uuest aastast tuleb kasutada oranže või punaseid lippe, kusjuures kahe lipuga tähise alumine lipp võib olla vabalt valitud värvi. Lipu suurus peab olema vähemalt 20x30 sentimeetrit, lisaks tuleb lipuvarda ülemises otsas kasutada helkurribasid.

Uute reeglite kohaselt peab lipu alumise serva kõrgus veepinnast olema üldreeglina 1 meetri kõrgusel. Silmupüügivahendid ja teised poitähised peavad olema punased või oranžid ning minimaalselt 15 cm läbimõõduga.

Seaduse jõustumisel ei ole lubatud paigaldada ühte jadasse erinevat liiki püügivahendeid või erinevate kalapüügilubade alusel kasutatavaid püügivahendeid. See on vajalik selleks, et oleks võimalik iga püügivahendi omanik tuvastada ja ühtlasi kontrollida kalapüügiõiguste olemasolu. Lisaks tuleb püügivahendite märgistamisel kasutada kalapüügiloale kantud märgistuse numbrit või harrastuspüügil kalastuskaardi omaniku isikukoodi.

Kalapüügivahendite loetelust võetakse välja abar ja triivvõrk, mis tähendab, et nende kasutamine on Eesti vetes keelatud. Samas viiakse uue mõistena sisse Peipsi ja Lämmijärves kasutatav mõrd mõrrajadas.

Seotud lood:

Silmupüügil tunnistatakse kehtetuks seni Narva jões kehtinud erand, mille kohaselt võis ka püügikeelu ajal hoida vees ilma põhjakorgita silmutorbikuid, sest erand on suurendanud püüniste ebaseaduslikku kasutamist. 2014. aasta jooksul eemaldas Keskkonnainspektsioon Narva jõest 17 483 ebaseaduslikult püügil olnud silmutorbikut ning viimastel aastatel on Narva jões silmusaagid olnud languses.

Lisaks tehakse kalapüügieeskirjas väiksemaid muudatusi. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves pikendatakse kevadisel kalade kudeajal teatud püügivahenditega püügi keeluaega kuue päeva võrra ja nihutatakse keeluaja algus üheksa päeva võrra ettepoole. Samas laiendatakse keskkonnaministri võimalusi püügikeeluaegade operatiivseks kehtestamiseks vastavalt konkreetse aasta veekogu temperatuurirežiimile, mis mõjutab kalade kudemisaega.

Püügivahendite tähistamist ja Narva jõel silmutorbikute veest väljavõtmise kohustust käsitlevad sätted on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2016. Muus osas jõustub määrus üldkorras ehk kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.

Allikas: envir.ee

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare