Miks on Vääna jõest saanud peenar?

 (63)
Miks on Vääna jõest saanud peenar?
Vääna jõgiMadis Messimas

Pärast kolme aasta taguseid töid Vääna jõe ülemjooksul on jõest saanud madal ja elutu mülgas, kirjutab jõe pärast südant valutav kalamees Madis Messimas.

2013. aastal teostati Vääna jõe ülemjooksul maaparanduse hooldustööd. Seniks oli jõgi hakanud taastuma ja pidasin siis juba plaani, et lähen kalakesi kaema. Kuid siis võta näpust, agarad hooldajad olid jõudnud ette ja puhastasid 12 km jõge kõigest elusast kuni Sakuni välja. Lisaks puhastati kokku 40 jõkke suubuvat kraavi. Rääkimata kallastel kasvavate puudest, põõsastest ja muust elusast.

Kui töö sai valmis kuulutas põllumajandusameti esindaja, et andsime kaladele uue võimaluse. Mainin lisaks, et miskipärast jäi töödest välja Saku paisjärv, kuigi elementaarne loogika ütleb, et selliste tööde puhul on kõige suurem mudastumine allavoolu kuni esimese paisuni.
Paisjärve puhastust hakkas organiseerima KIK ja neilt nõuti puhastustöödeks vee erikastusluba. 2014 pidid algama tööd, kuid neid pole vist tehtud tänaseni. NB! Lisatud KIKi kommentaar: "KIKi põhitegevuseks on rahastada erinevaid keskkonnaprojekte ning ise me erinevaid projekte ellu ei vii. Seega pole korrektne väita, et meie eelpoolnimetatud tööd hakkasime organiseerima. Ilmselt mõeldakse KIKist toetust saanud projekti ja toetuse saajat. Suure tõenäosusega viidatakse Saku Vallavalitsuse projektile „Saku mõisapargi tiigi setetest puhastamine". See projekt on tänaseks lõppenud ja ka tegevused ellu viidud."

Tegelikult oli 12 km hooldustööde näol tegu uuendustöödega, mis vormistati nagu kõik teisedki maaparanduse uuendustööd Eestis alates 2011. aastast hooldustöödeks, sest veeseadus ei nõua hooldustöödele vee erikasutusluba. Raha tuleb aastast 2011 kuni 2020 EL põllumajanduse investeeringute fondist.

Vääna jõgi Madis Messimas

"Need tööd olid mõeldud kaladele tarvituseks parema keskkonna loomiseks," lausus Taul (2013) http://www.struktuurifondid.ee/vaana-jogi-voolab-taas-kiir…/ (Sulev Taul on põllumajandusameti Harju keskuse juhataja – toim)

Vaatame uuendustööde juhendit (maaeluministri käskiri 2007): „Maaparandussüsteemi uuendamine on veejuhtmel puittaimestiku raiumine, veejuhtme sügavuse ja põhjalaiuse taastamine keskmise mahuga 0,5 kuni 1,2 m³/m, drenaažisüsteemi, truubi, regulaatori, maaparandussüsteemi teenindava tee ja muu maaparandusehitise ning nendega seotud keskkonnarajatiste taastamine, asendamine või täiendamine maaparandussüsteemi üldparameetreid oluliselt muutmata.“ Ehk aeda sõidab traktor ja eemaldab siis min 0,5 meetrit pinnast koos kõigega, mis seal aias kasvas ja seda nimetatakse hooldustöödeks!? Loogika ütleb, et tegu on süvendamisega/ ehitustöö/ renoveerimise vms, kuid mitte hooldusega.

Nüüd siis kolm aastat hiljem näeme me inimkäte ja mõistuse puudulikkuse tunnustega sulamit, kus jões/eesvoolus/veejuhtmes kasvab keset veekogu isegi raudrohi. Voolukiirus on sisuliselt null ja põhi on üleni mudaga kaetud. Jõgi on ummistusi täis.

Põhjused: jõesäng kaevati ebaloomulikult laiaks ja sellega vee sügavus langes, sest vee maht on ju sama. Vesi on madal ja soojeneb kiirelt. Kuna kraavid ei lase veel imbuda põhjavette, on allikate toide minimaalne. Puhastati kraavid, mis toovad jõkke sooja vett ja hajureostust. Kuna selles lõigus järsuks kaevatud kaldad ei püsi, varisesid kaldad suure vee ajal jõkke ja tekitasid muda juurde. Ja nüüd on jõest saanud peenar.

Ei tohi unustada, et Vääna jõgi on keskjooksult suudmeni lõhilaste kaitseala. Ja enne seda piiri suubub jõkke Pääsküla jõgi, mis on Pääsküla prügilast jõkke voolanud reosetteid täis. 2010. a tehtud uuringutes on eraldi lõik hoiatusega, et igasugune kaevamine Pääsküla jões toob kaasa reosetete pilvede tekked ja reostus tõuseb jälle esile. Praegu rajatakse Laagri taha uut silda ja masinad sulbivad vees. Kas uuringuid tehakse tõesti aunult üksukutele eraisikutele lugemiseks...?

Mida tähendab väljend „looduslik“ jõgi või veekogu? Palju on Eestis looduslikke veekogusid? Kas sellised hooldused, uuendamised muudavad veekogu looduslikumaks või hoopis vastupidi? Keda me petame? Jääb mulje, et oleme tagasi 70-dates.

Loe veel

Kevadise seisuga on Eestis puhastatud samade printsiipide alusel üle 1500 kilomeetri "looduslikke" jõgesid ehk põllumajandusspetsialistide mõistes eesvoole või veejuhtmeid.
Ja vähemalt sama palju planeeritakse veel.

Põllumehed ootavad toetusi, kuid maaeluministeerium laristab miljonites euroraha jõgedel mütates, hävitades looduse järjepidevust.

Vääna jõgi Madis Messimas
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare