Windows 7 tähistab Windows NT operatsioonisüsteemide perekonna 7’ndat liiget. Varem tunti Windows 7’t koodnimede Vienna ja Blackcomb (suusakuurorti järgi) all. Kuigi uue operatsioonisüsteemi arendustöö algas koheselt peale Vista väljatulekut, teatakse sellest väljaspool arendajateringi vähe.

Microsofti keeldumine kommentaaridest Windows 7 kohta on põhjustatud Vistale keskendumise pärast ja selle turustamisega. Üks põhjalikumaid vastuseid uue operatsioonisüsteemi uuenduste kohta on tulnud Bill Gates’i enda käest. Gates’i sõnul saab fundamentaalseks erinevuseks olema kasutajakeskne lähenemine. Tehniliselt tähendaks see näiteks kasutaja paigaldatud programmide, dokumentide, veebilehitseja järjehoidjate, töölaua taustapildi jpm sidumist Windows Live teenustega. Seega kui kasutaja on kodus oleva lauaarvuti taga, lennujaama internetikohvikus või raamatukogu arvutisaalis, siis on tema tarkvara, seadistused ja muu harjumuspärane temaga kõikjal kaasas. Kui kirjeldatu tõesti hästi tööle hakkab, kujutaks ta endast tõsist konkurenti mitmetele Google veebis kättesaadavatele teenustele. Samas ei tohi unustada, et antud tehnoloogia hakkab ilmselt töötama vaid Windows 7 operatsioonisüsteemi omavate arvutite vahel ja on seda efektiivsem, mida laiem on tema kasutuspind- üha enam kogub aga populaarsust OSS operatsioonisüsteemid.

Lisaks kasutajapõhisele lähenemisele rõhutas Gates häältuvastuse arendamist. Viimane eksisteerib ka Vistas ja on päris lahe mänguasi- tõsist tööd temaga teha on minumeelest kohmakas. Ning arvata võib, et Windows 7 tervikuna saab olema optimiseeritud paralleeltöötlusele arvestades protsessorite arengusuundi. Lisaks on räägitud Windows 7 puhul uudsest kasutajaliidesest ning selle juurde virtuaalmasina toomisest. Veel võib ennustada mitmete Vistasse plaanitud funktsioonide lisamist siis Windows 7’sse- näiteks uus failisüsteem. Üldiselt tuleb aga kõiki neid jutte võtta kui väga ähmaseid plaane.

Minnes aga konkreetsemaks, siis nüüd oktoobris tutvustas Microsofti silmapaistev insener Eric Traut Illinoisi ülikoolis Microsofti virtualiseerimistarkvara lahendusi ja tehnoloogiaid, kuid rääkis selle käigus ka MinWin’ist, mis on Windows 7 (ja mitmete teiste Microsoft’i tulevaste operatsioonisüsteemide) kernel mõningate lisadega (antud tutvustuses kasutatud MinWin’ile oli paigaldatud pisikene http server). Presentatsioonil kasutatud MinWin koosnes umbes sajast failist. See oli ka punkt, mida Traut rõhutada tahtis, et Windows ei ole nii suur ja laialivalguv nagu arvama kiputakse. Vaatamata rahulolule WinMin’i kompaktsuse ja efektiivsuse üle, lisas Traut, et ta tahaks, et MinWin oleks veelgi väiksem kui ta praegu on. Operatiivmälu hõivas MinWin ~33MB, mis ausaltöeldes niiväga vähe ei tundugi(pealiskaudse suhtumise juures, sest MinWin’i kohta detailsem info puudub) kui võrrelda näiteks Damn Small Linux’iga, mis toetab samuti küllaltki laia hulka riistvara, kuid suudab lisaks muule isegi X-Window püsti ajada 16MB juures. Aga olles natuke sapine, siis Windowsi kohta kõlavad 33MB ja kaasaegne kernel ühes lauses tõesti üllatavana. MinWin’i variatsioon on töös ka Windows Server 2008 all, mis tuleb ametlikult turule veebruaris 2008- Release Candidate on huvilistele juba ammu kättesaadav.