Prantsusmaal leiti kivi alt eelajaloolist erootikat

Edela-Prantsusmaalt leiti suur paekivilahmakas, millel ilutsevad arvatavalt maailma vanimad kaljujoonised. Kivisse kraabitud kunstiteoste loomisaeg jääb hinnanguliselt 37 000 aasta taha.

Pooleteisetonnine laelahmakas leiti tegelikult juba viie aasta eest Abri Castanet'st - kohast, mis on arheoloogidele juba tuttav iidsete helmeste ja läbi torgatud teokarpide leiukohana, vahendavad ERR teadusuudised.

Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud artiklis oletavad teadlased, et paepaneel kaunistas kunagi ilmselt põhjapõdraküttide varjualust.

Pooleteise kuni kahe meetri kõrguse varjualuse lakke oli maalitud ja graveeritud hobuseid ja usutavasti naiste suguorganeid kujutavaid pilte.

Need teosed pole siiski nii peened ja üksikasjalikud nagu 1994. aastal Prantsusmaal Grotte Chauvet'st leitud maailngud. Sealsed tööd olid raskemini ligipääsetavad ning need dateeriti 30 kuni 36 000 aasta vanuseks.

Kuigi Chauvet'st ja Castanet'st leitud maalingud on üksteisest paljuski erinevad, leiavad teadlased, et nende tegijad pärinesid ühtmoodi Aurignaci kultuurist.

Selle esindajad olid arvatavalt esimesed inimesed Euroopas, kes vahetasid välja neandertallased. Hinnanguliselt elasid Castanet' koopakunstnikud Euroopas 40 kuni 28 000 aasta eest.

Loe rohkem põnevaid lugusid ERR teadusuudistest.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!