Olen viimased kümme aastat teeninud leiba Facebooki turundajana ehk aitan oma klientidel sisu ja reklaame luua ettevõtte www.7blaze.com alt. Oktoober 2020 oli üks tavaline tööpäev, avasin enda arvuti, et vaadata üle oma kliendi Facebooki reklaamikonto ja seal ootas mind sõnum, et mul on piiratud ligipääs kõigile Facebooki reklaami tööriistadele.

See polnud hoiatus, vaid täielik blokeering.

Võtsin väga rahulikult arvates, et see on mõne kliendikonto tehtud aps või mingi muu väike mure, sest ei olnud ise midagi erilist teinud. Tegin Facebookile vastupäringu ja pidin selle peale üles laadima isikut tõendava dokumendi koopia. Tegin selle ära ja läksin oma päevaga edasi.

Ootasin päeva, ootasin kaks, pinge muutus kõvemaks. Lõpuks siis päev juhtus, sain uue teate, et mind on lõplikult bännitud, sest olen rikkunud reegleid. "You're not allowed to use Facebook Products to advertise. This is because you didn't comply with one or more of our Advertising Policies or other standards, such as having too many ads rejected, attempting to circumvent our ad review process, participating in fraudulent behavior, or associating with untrustworthy accounts."

Siis tekkis paanika, kirjutasin kohe Facebooki kontaktidele, kes tavaolukorras aitavad, nemad kehitasid õlgu, et ütlesid, et käsk tuli kõrgemalt ning nemad ei saa midagi teha, põhjust ka nemad ei näe.

Eestis esindab ametlikult Facebooki ettevõte Httpool Baltics, kirjutasin järgmiseks neile, kuid sealt samuti abi ei saanud. Olin nendega küll lepingu sõlminud, kuid selle lepinguga saaksin abi ainult reklaamikonto muredel.

Kellel on siin üldse õigust, kui mitte ametlikul koostööpartneril!?

Proovisin veel järgnevate kuude jooksul erinevaid lähenemisi, et saaksin vähemalt kellegagi rääkida, kes siis esindab Facebooki, aga edutult. Kui sind on ühe korra pandud musta nimekirja, siis sinna sa jäädki.

Oli see siis mingi robot, kelle hammasrataste vahele jäin, või olin ma tõesti rikkunud mingit reeglit, millega ma kursis polnud, seda mulle tundub, et ma kunagi teada ei saagi.

Kümme aastat olen töötanud Facebooki toel ja Facebooki jaoks. Nägin sotsiaalmeedia turunduses võimalust aidata inimesi ja nende ettevõtmisi. Ja üks päev löödi jalga pikali ja sülitati peale. Ma ei saa aru mida ma valesti tegin.

Facebook on suur suur korporatsioon, mille eesmärk on teenida raha. Raha teenivad nad suurtelt ettevõtetelt suurtest riikidest. Raha teenitakse reklaamide näitamise eest meile. Me oleme nagu lehmad laudas, kellelt piima asemel pumbatakse tähelepanu ja reaktsioone. Meid kontrollitakse ja meisse suhtutakse nagu lehmadesse. Kuigi ma arvan, et ka lehmi ei tohiks nii kohelda, nagu seda täna tehakse.

Sotsiaalmeedia algas vabadusega, täna on mindud sellest vabadusest väga kaugele. Täielik kontroll meie sõnade üle. Sind võidakse päevapealt süsteemist välja lõigata, ja mis siis saab? Mis sa siis teha saad? Täna mulle tundub, et midagi ei saa teha. Sinu virtuaalne identiteet on Facebooki kontrolli all.

PS. kui ma räägin Facebookist, siis siia alla läheb ka kõik muud FB tooted nagu näiteks Messenger, Instagram, Whatsapp, Oculus ja tulevikus kindlasti veel ja veel.

PS PS Kasutan veel iga päev Google Gmaili teenust mis siis saab, kui robot selle üks päev kinni keerab, sest tõlgib minu musta kuke pildi pealkirja valesti.

Tunnen, et mina isiklikult ei saa enam loota korporatsioonide peale ja riigid tunduvad ka jõuetud midagi ette võtmast. Ei oska pakkuda lahendust või alternatiivi, aga tunnen, et midagi peab muutuma või kõik muutub märkamatult nii kaugele, et meil ei olegi enam mingit võimalust või alternatiivi. Valikus on see, et sa kas oled korporatiivne toode sotsiaalmeedia süsteemis, või sind visatakse välja ühest suurest ühisest infoväljast ja noh, lähed lihtsalt tänavale oma säutse ja postitusi tegema.

Ja kõige lollim selle juures on see, et meid kontrollib ja valikuid võtab vastu kood ehk robot, kirjutatud ühe seltskonna eesmärkidel ja tõekspidamistel. Tehisintellektide ajastu hirmutab mind, sest inimlikkus jääb tahaplaanile.

Loodan väga, et teiega kunagi nii ei juhtu. Olge oma valikutega ettevaatlikud ja olge kõigeks valmis. Internetis tehtud kontod ei ole teie omad ja nendega võidakse teha mida iganes.

KOMMENTAAR

Henrik Trasberg, justiitsministeeriumi Intellektuaalomandi ja konkurentsiõiguse talituse nõunik

Tänu suurele mastaabisäästule ning tugevale võrguefektile on digikeskkonnas kujunenud nö winner-takes-it-all olukord, kus üksikud massiivsed veebiplatvormid kontrollivad kanaleid, mille kaudu teostatakse suur osa ettevõtete ja lõppkasutajate vahelistest tehingutest digikeskkonnas (ma kasutan järgnevalt selliste platvormide osas määratlust 'väravahoidja', ingl k gatekeepers).

Siia alla kuuluvad suured sotsiaalmeediaplatvormid, aga sellele lisaks ka näiteks operatsioonisüsteemid, äpipoed ning suured e-kaubanduse platvormid. Nii ettevõtted kui lõppkasutajad sõltuvad väravahoidjatest nagu Google, Facebook, Amazon, Apple, Microsoft, aga ka nt Booking.com selleks, et pakkuda või tarbida erinevaid digikeskkonna kaudu pakutavaid tooteid ja teenuseid. Selliste väravahoidjate positsiooni aitab seejuures kinnistada ka ulatuslik informatsiooni asümmeetria, kus suurtel platvormidel on ligipääs andmetele ning andmetöötlusvõimekus, mis potentsiaalsetele konkurentidele ei ole kättesaadav.

Nii majandus- ja õigusteadlased kui ka eri riikide regulaatorid tõdevad täna üsna konsensuslikult, et väravahoidjad kehtestavad paljudel digiturgudel, mille toimimist nad kontrollivad, selliseid reegleid, mis annavad neile ebaõiglase konkurentsieelise või mis põhjendamatult kahjustavad/piiravad ettevõtete ja lõppkasutajate vahelisi kaubanduslikke suhteid.

Ehk väravahoidjad on nii tugevas positsioonis, et nad saavad kehtestada reegleid, mis turgu oluliselt kujundavad.

Näiteks, peaaegu kõik mobiiliäpid laetakse täna alla Android seadmetel Google Play'st ja Apple puhul Appstore'ist, mis võimaldab Google'l ja Apple'l dikteerida äpiloojatele tingimusi nagu see, milliseid kasutaja tuvastamise lahendusi või makselahendusi peavad äpiarendajad kasutama või piiratakse äpilooja võimalusi suhelda äpi kasutajaga väljaspool väravahoidja enda pakutavaid kanaleid.

Teise näitena, ettevõtjad, kes müüvad Amazonis tooteid, loovad sellega suurel hulgal kõrge kaubandusliku väärtusega andmeid, aga suur osa sellest infost jõuab ainult Amazonini, kes oma äriklientide genereeritud andmeid kasutab selleks, et nendega konkureerida.

Muuhulgas mõjutavad väravahoidjate praktikad ka reklaamiturgu - näiteks Facebook ja Google määravad, kes saavad nende platvormide kaudu reklaame pakkuda ning kas ja millisel määral on reklaami kulukuse ja tõhususega seotud info reklaami tellijale või avaldajale kättesaadav. Seejuures paljude väravahoidjate poolt rakendatavate praktikate või piirangute kehtestamine teenuse kasutajatele ei ole alati digiturgude paratamatu osa, vaid need on kohati tehislikud barjäärid, millega väravahoidjad üksnes kinnistavad oma positsiooni digiturgudel, kuid mis samaaegselt sulgevad turge või on ebaõiglased teenuse kasutajate suhtes.

Kuna senine kogemus näitab, et konkurents ja turu eneseregulatsioon ei ole olnud piisavalt tõhusad, et selliseid praktikaid piirata, siis on tekkinud mitmed seadusloome algatused mh USA-s, Ühendkuningriigis, Austraalias ja mujal platvormide ebaõiglaste praktikate reguleerimiseks. Ka EL-is on täna läbirääkimistel digiturgude õigusakt (DMA), mille eesmärk on kehtestada täiendavad reeglid suurtele platvormiteenuse pakkujatele, kes on digiturgudel olulised sisule juurdepääsu võimaldajad.

Euroopa Komisjoni väljapakutud algatus kehtestab loetelu spetsiifilistest piirangutest ja kohustustest, mida väravahoidjaid peavad järgima ning mille eesmärk on konkreetselt piirata teatud olulisemaid kahjulikke tegevusi, mida väravahoidjad praktiseerivad ning mis kahjustavad avatud konkurentsi või õiglast digiturgude toimimist. Näiteks ei tohi DMA tulemusel väravahoidjad kuvada oma platvormidel omaenda tooteid või teenuseid eelisjärjekorras, kui nende platvormi kasutavad samade teenuste ja toodete osas konkureerimiseks nende kasutajad; kasutada oma kasutaja andmeid selle kasutajaga konkureerimiseks, nii et kasutajale samal ajal neid andmeid kasutajaga ei jagata; kohustada kasutajaid kasutama väravahoidja enda isikutuvastusteenuseid, jm (väravahoidjate kohustused on märgitud DMA algatuse artiklites 5 ja 6). Antud algatusega plaanitakse reguleerida eelduslikult 10-15 suurimat väravahoidjat, kes EL-i territooriumil teenuseid osutavad.

Mõned kohustused puudutavad spetsiifiliselt ka reklaamivaldkonda: väravahoidja peab lubama ärikasutajal reklaamida oma pakkumisi väravahoidja platvormiteenuse kaudu saadud kasutajatele ning sõlmida nendega tehinguid ka väljaspool väravahoidja platvormi (artikkel 5 (c)).

Lisaks, väravahoidja peab reklaami tellijale ja reklaami avaldajale andma teavet nende poolt tellitud või avaldatud reklaami avaldamisega seotud tasude kohta (artikkel 5(g)), mis aitab suurendada hindade läbipaistvust reklaamivahenduse turul. Samuti peab väravahoidja reklaami tellijatele ja avaldajatele tagama tasuta ligipääsu tehnilistele tööriistadele ja teabele, mis on vajalikud selleks, et hinnata ja kontrollida reklaamide tulemuslikkust (artikkel 6(1)(g)).

Sellised kohustused hakkavad ühetaoliselt kohalduma kõigis EL liikmesriikides, kusjuures Euroopa Komisjon kohustub viima läbi regulaarseid turu-uuringuid tuvastamaks tulevikus tekkivaid uusi kahjulikke praktikaid, mida tuleks piirata.

Seega regulaatorid nii EL-is kui mujal on üsna tugevalt platvormide kahjuliku iseloomuga praktikatele reageerimas ning tegemist on kõrge prioriteediga küsimusega. Väljakutse püsib selle osas, kuidas tagada, et suurtele platvormidele kehtestatavad kohustused oleksid spetsiifiliselt suunatud kahjulike praktikate kõrvaldamisele ning ei hakkaks samal ajal piirama digiturgude tõhusalt toimivaid aspekte ega kahjustaks väravahoidjate tegevust teenuse kasutajate kommunikatsiooni ning tehingute turvalisuse ja usaldusväärsuse tagamisel.

Toimetas: Aivar Pau