Tegemist ei ole uue mudeliga ning mis veelgi imelikum – sõidetud autot ei ole enam põhimõtteliselt võimalik osta. Lisaks muule sündis peaaegu vägisi järjekordne ood sellele, mis olnud ja mis nüüd kaasajale ruumi peab tegema.

Seekordne miniproovisõit Dacia Loganiga oli kõike muud kui tavaline. Mul lihtsalt oli vaja seda proovida, kuna minu automaailmavaate puslest oli just sellel tükil olev pilt veel värskendamata. Tükk, mis joonistus kümmekond aastat tagasi ja kannab mälestust vanadest toredatest diiselmootoritest.

Dacia Logan ei ole veel maamuna pealt kadunud – sahistatakse peagi saabuvast uuest mudelist. Millal see saabub, ei ole teada. Ka ABC Motorsil puudub sellekohane info. Kuid tulemas ta ilmselt on, sest Dacia mudelivalik värskeneb riburadapidi, et mitte öelda: astub kaasaega.

Nagu kaasajale kombeks, kaob uue mudeli tulekuga minevikku diiselmootor. Kuigi hinnakirjades on veel diiselmootoriga Dacia Logan MCV olemas, siis praktikas ei ole neid enam laos ega saa ka tehasest tellida. Vaid üks oli veel jäänud, Kadaka tee esinduse demoauto.

Viimane diiselmootoriga Logan MCV

Ilusat punast tooni Stepway varustustasemel Dacia oli proovisõidu alguseks umbes 8 kuud vana ja läbinud 6500 kilomeetrit. Selle auto varustuses oli põhimõtteliselt kõik, mida Loganile tellida sai – automaatne kliimaseade, tagurduskaamera, püsikiirushoidja ja muudki veel. Teisisõnu kõik, mida eluks vaja.

Ning üle ega ümber ei saa Dacia suurimast trumbist – tohutu hea mahutavus Dosia hinnaga. Selle viimase diiselmootoriga Logani hind on täna alla 14 000 euro. Logan MCV üks trumpidest on näiteks see, et see neelab terve paki 50 mm penoplastiplaate ja lisaks veel mootorsae, kaks tööriistakohvrit jms.

See on mahutavuse ime, mida näiteks eelmise põlvkonna Passat ei suutnud, sest viimatinimetatu luugi laadimisava juures on makstud lõivu disainile ja seetõttu see kuubikukujulisi suuri asju ei neela. Aga Dacia Logan MCV neelab.

Kirsiks Dacia-tordil on aga 1,5-liitrise töömahuga turbodiiselmootor. Vanema põlvkonna mootorina on sel neli silindrit, mis lisaks pikemale ekspluatatsioonieale tähendab ka väiksemat kütusekulu ning oluliselt väiksemat vibratsiooni ja paremat käiguühtlust.

See 1,5-liitrine diiselmootor käib nii tühikäigul kui sõidus vaiksemalt ja pehmemalt kui kolmesilindrilised ottomootorid, olgu nood viimased Dacia, Opeli või isegi Volvo küljes.

Kuna meil peres on ka bensiinimootoriga isend ning ma kasutasin seda vahepeal üsna pikka aega olmesõidukina, siis oli mul seda võrdlusmomenti veel eriti vaja.

Kindlasti ei maksa seda mõista nii, et 0,9-liitrise bensiinimootoriga Dacia Logan on kuidagi kehvem auto. Seda mitte – mahutab ikka sama palju, pisimootori dünaamika on täiesti arvestatav ning keskmine kütusekulugi püsib kuue liitri kandis.

Aga see konkreetne 1,5-liitrine Renault’ diiselmootor on lihtsalt tohutult hea. Aeg on tõestanud selle vastupidavust ning väikese kütusekuluga on see ökoteadlikke omanikke hellitanud juba pikka aega nii Clio, Megane kui ka muude grupi masinate küljes.

Ja see konkreetne diiselmootor kaobki nüüd ajaloo prügikasti. Sest planeet tahab väidetavalt päästmist ja kliima soojenemises on mingil põhjusel süüdlaseks tehtud sõiduautod ja eriti just diiselmootoriga sõiduautod.

Ja siis nad imestavad, miks CO2 heitmed kasvavad

Euroopa Liidu nimelise käitise rumaluste talumise kohustus tuleneb lihtsalt sellest, et muud väärtused nagu liikumisvabadus ja ettevõtluse harrastamise võimalused on tänapäeva maailmas tohutult suurema kaaluga hüved.

Kuid aru ma ei taipa, miks lastakse sel seltskonnal seal keskkonnakaitse valdkonnas üha suuremaid lollusi korda saata. Kus iganes rohepesu ja rohekola ja kogu selle rohemõttetuse teema üles võtta, mõistetakse minu muret ja räägitakse kaasa meid ees ootavast transpordisektorit tabavast ikaldusest.

Aga sellegipoolest loevad mingid ametnikud kusagil Excelis kokku erinevaid heitmeid ja räägivad rahva tervisest ja enneaegsetest surmadest: “Peenosakesed on tervisele kahjulikud ja seepärast tuleb CO2 heitmeid vähendada!” Tohoo till ae! Ma igaks juhuks täpsemalt ei viita, aga sellise sisuga “toode” tiirutas kevadel sotsiaalmeedias.

Vahest läheb neil ja seda jurri siseriiklikult toetaval propagandal kõik sassi nagu puder ja kapsad ning nii juhtub mitte just harva, et järsku räägitakse CO2-st kui inimese tervisele kahjulikust asjast.

See selleks. Asja mõte on selles, et täiesti maniakaalselt üritatakse tihtipeale vahendeid valimata CO2 heitmeid vähendada, kuid siis läheb jälle lappama.

Ning kõige selle laperdamise keskel ütleb keegi kusagil, et diiselmootor on saatanast ja need keelatakse lihtsalt ära. Ilmselt on kõik näinud seda meemi, kus peldikupaberi maksustamisest ja s*ttumisest pildirida tehti.

Loomulikult läheb CO2 vähendamise plaan diiselmootorite keelustamise peale lappama, sest mitte üks bensiinimootoriga auto (erandiks mõned hübriidajamiga teisendid) ei suuda diisliga võrreldes nii vähese kütusekuluga sama hulka tööd teha. Füüsikat ei ole EL suutnud veel ümber mängida ja n koguse kütuse põlemisel tekib n kogus süsihappegaasi, tee või tina.

Ja kui (päris elus) ökonoomsemad mootorid ära keelatakse, on heitmete kasv igati loogiline. Igatahes, diisli osakaal kukkus langema ning CO2 kõver keeras samal ajal tõusule.

Täpsuse huvides olgu mainitud, et lisaks kütuseliigi muutusele on kõvera tõusutrendi taga veel ka linnamaasturite buum – kehvema aerodünaamikaga tegelaste kütusekulu on suurem. See ja teine kokku tähendaski seda, et ühel hetkel keeras kõver jälle kasvule ja ametnik sattus paanikasse.

Tulevik on veel tumedam, sest üha hoogsamalt langeva kirvena vehivad pea kohal Euro 7 saastenormid, millest kolleeg ühes märtsikuu Autolehes ridadevahelise mahlakusega kirjutas. Soovitan lugeda.

Lühidalt on nende reeglite ainus eesmärk sisepõlemismootor ära tappa, kuid õnneks tõstsid sel teemal kisa nii autotootjad kui ka ADAC ja hetkel on vindi üle keeramine selles osas pausil, kuid seda hullemini möllatakse CO2 ja sisepõlemismootoriga autode müügi täieliku tapmise kallal.