Koroona nakatumiskordaja on Eestis jälle tõusuteel – mida see tähendab?
(305)
Värskeimad koroonaleviku andmed näitavad, et Harju- ja Raplamaal on nakatumiskordaja hiljuti järsu tõusu teinud. Ka üleriigiliselt on nakatumiskordaja tõusnud üle 1, mis oli seda viimati 19. märtsil.
Mida selline trend täpselt tähendab? Kas seda hinnatakse peamiselt uute nakatumisjuhtude põhjal? Fortele vastab teadusnõukoja liige Krista Fischer.
"Arvutan seda päevaste testide pealt vastavalt testimise kuupäevale," kostab Fischer. "Tundub, et Raplamaa deltatüve kolle pole veel lõplikult vaibunud ja sealt tuleb uusi positiivseid."
Iseküsimus on, kui paljud neist on juba enne testitulemust kontaktsetena isolatsioonis olnud ja kui paljud mitte (või on seal hoopis mingi uus kolle).
Fischer lisab, et mis puutub nakatumiskordajasse R, siis väga väikese nakatunute arvu juures muutub see ebastabiilseks ja kiirelt muutuvaks. Hetkel R = 1 näitakski seda, et viimasel ajal nähtud 20–40 juhtu päevas on jäänud stabiilselt samaks.
"Paraku tänase seisuga ma näen küll juba R = 1,2, mis on ka koos usalduspiiridega 1-st suurem. Kasv on olnud kõigis vanusgruppides ja eelkõige Rapla-, Harju- ja Ida-Virumaal," nendib ta.
Et absoluutarv on veel väike, ei ole põhjust paanikaks, aga õhku jääb küsimus, kas need kolded on kontrolli all või tuleb uusi nakatunuid ka ootamatutest kohtadest. Veidi teeb see muret küll, nendib Fischer.
[HILJEM LISATUD] Terviseameti põhja regionaalosakonna juhataja Margit Kallas kommenteeris Fortele kollete-teemat lisaks.
25. nädalal (21.–27. juunil) oli nakatunute arv Raplamaal eelneva nädalaga võrreldes languses. Samas möödunud nädalal leiti 8 nakatunut, käesoleva nädala esimese nelja päevaga aga 15.
"Raplamaal on neli kollet, millest kolm on õppeasutuse ja üks töökoha-kolle. Kõik kolded lõppevad hinnanguliselt järgmisel nädalal," ütles Kallas.
