Ta ütles hiljutisel Arenguseire Keskuse veebiseminaril, et see, millised maavarasid on Eestis mõistlik tulevikus majandusliku tasuvuse vaatevinklist kaevandama asuda, sõltub ühelt poolt sellest, milline nõudlus on nende järele maailmaturul ning kas on olemas vajaminev tehnoloogia, et tuua korraga maapõuest välja näiteks fosforiit, haruldased muldmetallid, liiv ja argilliit.

„Väga suurt rolli mängib siin kahjuks ka Hiina, kes on ka suuteline lihtsalt oma ekspordi kinni panema, rõõmsalt ise väärindama ja ta on kahjuks ise ka suuteline tulema siia Eestisse, minema ka Euroopasse ja lihtsalt ostma maad kokku ja oodata, millal hakata ise seal peituvat maavara väärindama," ütles Sirli Sipp Kulli.

Tartu ülikooli professor Kalle Kirsimäe tõdes, et Hiinas on täna 66 protsenti kriitiliste loodusvaradest. „Kahtlemata Hiina nimekiri on siin kõige pikem: kui me vaatame globaalset pilti, siis Hiina kontrollib põhimõtteliselt kriitiliste loodusvarade loendi seisukohalt kahte kolmandikku turust," ütles ta.

Miks me peaksime sellepärast muretsema? "Küsimus on poliitilises stabiilsuses ja varustuskindluses - kui me vaatame korruptsioonitaju indeksi viimast hinnangut," ütles Kirsimäe.

Ta märkis, et Hiina domineerimine tuleneb geoloogiast - neil on, millega tehnoloogias oluliste elementide näljas olevat maailma toita. Ta märkis ka tootmise keskkonnakahju aspekti - toomisviisid, mis meil ei tule enam kõne alla, võivad Mongoolia sisekõrbes olla siiamaani kasutusel ja seal ei taheta tänapäevaseis keskkonnareegleid järgida.

Ekspoliitik, geoloog ja suhtekorraldaja (kliendiks ka üks Hiina ettevõte) Marko Pomerants ütles seminaril, et põhiküsimus on selles, kuidas Hiina muu maailmaga läbi saab ja vastupidi.