Jaapani naaberriikides põhjustas 13. aprillil avalikustatud otsus palju meelehärmi. Jaapani korduvad kinnitused, et reostunud vett ei lasta ookeani enne, kui see on joomiseks ohutu, pole vastuväiteid vaigistanud.

Garanteerimaks, et reovee ookeanilaskmine üldsuse tervisele ohtu ei kujuta, kavatseb USA valitsus seda protsessi hoolikalt jälgida, kinnitas USA kliimasaadik John Kerry.

Jaapan on pärast riigi põhjapiirkonda ja rannikualasid laastanud 2011. aasta maavärinat ja tsunamit säilitanud u 1,2 miljonit tonni radioaktiivset vett, mis loodusõnnetustes hävinenud tuumajaamast alles jäi.

Loodusõnnetuste tagajärjel sulanud reaktorite jahutamiseks kasutatud vee käitlemisega on viimase kümnendi vältel tegelenud ettevõte Tokyo Electric Power Company Holdings (TEPCO). 2018. aastal tunnistasid selle esindajad, et ettevõte pole suutnud ümber töötada kogu radioaktiivset materjali, mille nad veest välja filtreerinud on.

Vee ookeanilaskmine peaks kava kohaselt algama 2023. aastal. Kogu vett ei lasta välja korraga, vaid vähehaaval; kogu protsess võib võtta aega 20–30 aastat.

Hiina ja Lõuna-Korea on väljendanud vastuseisu kavale vett jaokaupa purgida, väites, et reostunud vett on kokku lihtsalt liiga palju ning selle voolamine Vaiksesse ookeani võib mõjuda kahjulikult tervisele, toiduohutusele ja keskkonnale.

Ka Venemaa on väljendanud tõsist muret Jaapani töödeldud reovee ookeanilaskmise plaani suhtes ja nõudnud üksikasjalist selgitust.

Hiina välisministri pressiesindaja Zhao Lijian avaldas ühismeedias käreda kommentaari, milles kutsub Jaapani rahandusministrit Taro Asot ja teisi ametnikke vee ohutuse tõendamiseks seda ise jooma ning nimetas Jaapani plaani äärmiselt vastutustundetuks.