See on nii omanäoline hõng, et selle autosse tagasi toomiseks müüakse isegi spetsiaalseid lõhnakuuski. Aga nagu ikka, pole kõik nii roosiline, kui esmapilgul paistab.

Lõhn pärineb erinevatelt kemikaalidelt – siililegi selge. Liimained, kangaste töötlemiseks kasutatud keemia, plastikud, erinevad vahud… Ajapikku vabastavad kõik auto materjalid endas peituva keemia lõhna.

California Riverside’i ülikooli uuring võttis selle uue auto lõhna täpsemalt luubi alla. Uuringu eesmärk oli tuvastada, kui pikalt tuleb uues autos sõita, et keemiapilve sees olemine meie tervisele kahjulikuks võiks osutuda.

Tuntuimad kemikaalid, mille lõhna autos tunneme, on formaldehüüd ja benseen, mis mõlemad on ka "California Proposition 65" kantserogeenide nimekirjas. Tegu on riiklikult kinnitatud ning igal aastal uuendatava nimekirjaga ainetest, mis võivad põhjustada vähktõbe.

Uuring leidis, et piisab juba 20-minutilisest sõidust, et sõitjateruumis viibijad saaksid suurema doosi kantserogeene, kui California tervisespetsialistide hinnangul turvaline oleks.

Tõsi, see ei tähenda loomulikult seda, et siis ongi kõik – 20 minutit saab sekundipealt täis, rakud hakkavad kontrollimatult vohama ja järgmiseks vajad juba keemiaravi. Mõju on individuaalne ning sõltub sellest, kui pikki autoreise ja kui tihti ette võtad. Mõttekoht – keskmine ameeriklane kulutab päevas sõitmisele tund aega.

Lisaks on pikkade sõitude tegijad juba niigi haavatav sihtgrupp – vähem trenni, vähem und, suurem kehakaal. Mitmed uuringud on leidnud seose kodu-töö-kodu reisi pikkuse ja tervise vahel – pikemate sõitude tegijaid ühendab muu hulgas kõrgem vähirisk.

Uuringu läbiviijate sõnul on vajalik autotootjatepoolne tegevus – leida alternatiivid hetkel kasutatavatele ainetele. Ka ühistranspordi arendamine ja jalgrattasõidu julgustamine võiks nende hinnangul aidata, lisades inimeste rutiini pisut rohkem liikumist ning vähendades autode hulka teedel, mis vähendaks seeläbi ummikuid ja autojuhtide poolt sõidukis veedetud aega.