TÜ uuring: koroonaviiruse hulk Eesti reovees jõudis rekordini
(73)
Uuringu juhi Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professori Tanel Tensoni sõnul on sellenädalased näidud uuringu ajaloo suurimad.
Kui veel nädala eest oli väga suure viirusesisaldusega proove pea võrdsel hulgal keskmise ja väikse sisaldusega proovidega, siis nüüd on viirusesisaldus väga suur juba 20-st suuremast proovivõtukohast 14-s.
„Nii kõrget viirusetaset pole meie proovid seni näidanud. Siit võib välja lugeda, et nakatunuid on pea üle Eesti lisandunud nädalaga rohkelt,“ selgitas Tenson.
Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna juhataja Hanna Sepa sõnul teevad sellised näidud valvsaks, kuid teised näitajad ei ole haigestumise hüppelisele kasvule viidanud.
„Uute COVID-19 juhtude arv on olnud viimastel nädalatel väga suur, kuid pigem stabiilsel tasemel. Samuti on püsivalt kõrgel tasemel varjatud levikule viitav positiivsete testide osakaal. Ka haiglaravil olevate inimeste arv on püsinud stabiilne. Haigestumuse kasv on pärast piirangute leevendamist ootuspärane," rääkis Sepp.
Sellest nädalast kehtivad koroonaviiruse leviku pidurdamiseks üle Eesti ühetaolised piirangud, mis tõi mõnel pool kaasa seniste piirangute leevenemise.
Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes ja vähemalt 10 000 elanikuga linnades. Koroonaseire reoveest annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Uuring aitab avastada varjatud koldeid ja jälgida muutusi puhangudünaamikas.
Tartu Ülikool teeb proovide kogumisel koostööd keskkonnauuringute keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid valmivad TÜ tehnoloogiainstituudi laborites.
